Hoiame riigi lihtsana

Mitmed Eestis läbiviidud uuringud räägivad ühte keelt- riigiaparaadi kulude kasvu peab ohjama. Vananeva ja väheneva rahvastiku tingimustes ei olegi muud lahendust, kui tõmmata kulusid koomale.

Ideaalne võimalus eeskuju näidata lasti mõni aeg tagasi mööda. Riigihalduse minister Jaak Aab lahkus ja Jevgeni Ossinovski ei tahtnud enam minister olla. Kokkuhoiuga saanuks alustada peaminister ise, muutes oma korraldust ministrite tööjaotuse kohta ning need kaks ametit üldse kaotada. Nii saanuks vabaneda ka viiest nõunikust. Kokkuhoid oleks olnud üle 300 000 euro. Elu aga tõi hoopis midagi muud - tuppa astusid Riina Sikkut ja Janek Mäggi. Peaministri eeskuju näitamise jääb järgmiseks korraks.

Valitsussektori töötajate hulk kasvab

Õiguskantsler Ülle Madise ütles 14. märtsil Postimehes: „Rohkem töötegijaid vajatakse seal, kus riik ja inimene kohtuvad: meditsiinis, hariduses, korrakaitses. Tarbetud tegemised on igas asutuses võimalik ära jätta, oluline ebaolulisest eristada ja keskenduda vormi asemel sisule."

Riigi eelarvestrateegias on 2017. aastal valitsussektori töötajate arv hoopis suurenenud võrreldes tööealise elanikkonnaga, kuid ei ületanud siiski 12% tööealisest elanikkonnast.

Eesti Panga ekspertide koostatud Tööturu ülevaate kohaselt on valitsemissektori tööhõive osakaal majanduses üsna suur ning väheneva ja vananeva rahvastiku tõttu on tööjõupuudus ja palgasurve hakanud erasektorit piirama. Ka riigikontrolör on juhtinud tähelepanu, et süsteemi korrastamisel tuleb eesmärgiks võtta ministeeriumide halduskoormuse vähendamine.

Eesti Koostöö Kogu (EKK) poolt koostatud avaliku sektori ressursikasutuse analüüsi kohaselt on kulude oluliseks kokkuhoiuks vaja avaliku sektori töö põhimõtteliselt ümber korraldada. Vaadata üle tööprotsessid ja ülesanded. Muide, seesama EKK märkis, et valitsussektori paisumine toimub kõige intensiivsemalt hoopis sihtasutustes ja MTÜ-des. See sektor on muutumas järjest enam riigi käepikenduseks. Isegi kui ametnike arv ministeeriumides ja kohalikes omavalitsustes väheneb, kasvab töötajate arv riigi- või kohaliku omavalitsuse poolt loodud sihtasutustes ja MTÜ-des. Mõnikord liigub ka kompetents ministeeriumitest ära erinevatesse ühingutesse ja seetõttu kannatab lõpptulemusena ka otsuste kvaliteet.

Upume uuringutesse

Rääkides uuringutest, siis EKK on juba ammu ära teinud suure töö ja koostanud riigipidamise kava, milles on ka juba välja pakutud lahendused. Kõige selle valguses näeb riigikogu probleemkomisjoni algatus riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks välja, kui kõige ehedam asendustegevus. Uuringuid on nii palju, et me oleme nende alla ära uppunud. Rääkimata sellest, kui palju on üks või teine uuring maksma läinud.

Valitsejatele on need tulemused ju teada, kuid puudub poliitiline tahe muudatuste läbiviimiseks. Täna võiks selle kõige kohta öelda - tehtagu. Kuid mõistlikest ettepanekutest ei tohi vormida suuri ja kulukaid reforme. Probleemseid kohti on vaja riigis parandada samm sammult. Riigiaparaadi surnuks reformimise eest on Vabaerakonna saadik ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams meid juba hoiatanud. Ärgem laskem ametiasutustel enda õigustamiseks välja mõelda uusi ülesandeid ja tegevusi. Liigse bürokraatia vältimiseks peame vähendama regulatsioonide ja õigusloome mahtu ning automatiseerima erinevaid teenuseid. Igasuguste teenuste dubleerimine peab lõppema. Avalike teenuste sisu peab paranema. Mida siin enam uurida, otsustada ja tegutseda on vaja.

Hoiame riigi ning kohalike omavalitsuste struktuurid ikka lihtsad.


foto: Vahur Kollom