Filtreeri postitusi

Kaks aastat erakonnas ehk kuidas minust sai poliitik

21. septembril 2015. a sai minust Eesti Vabaerakonna liige. Peale pikka kaalumist ma sellise otsuse tegin ning lubasin endale erakonda astudes, et olen ka aktiivne. Kirjutis „Vabaerakond – minu valik” annab selge ülevaate põhjustest, miks ma vastava otsuse langetasin. Täpselt aasta möödudes kirjutasin ma kokkuvõtte toimunust ja ütlesin, et „Aasta erakonnas ei tee minust poliitikut”.

Täna, 22. septembril teen järjekordse tagasivaate oma poliitaastale. Kohati võib antud asi tunduda oma naba imetlemisena, kuid võtkem seda kui aruannet valijale, erakonnakaaslastele ja eelkõige iseendale.

Kandidaat nr 426

Kandideerin Tartu linnavolikokku valimisliidu Tartu Heaks nimekirjas kandidaadina nr 426. Valimisliidu programm on põhjalik, kuid tooksin siin esile mõned üksikud teemad, mille osas soovin kindlasti kaasa rääkida:

Minu valik on valimisliit

Olen Tartus sündinud, üles kasvanud ja elan siin. Võin julgelt öelda, et olen põline tartlane. Kokku olen puutunud erinevate ajastute ning võimuesindajatega. Mina ei kuulu nende hulka, kes arvavad, et Tartus on kõik halvasti. Linnas on tehtud palju häid otsuseid, mille täitmise üle saan uhkust tunda. Kasvõi Eesti Rahva Muuseumi naasmine Raadile.

Tartu Heaks

Tartus toimusid pöördelised sündmused juba eelmiste kohalike valmiste ajal, mil said volikokku valimisliidud Vabakund ja Isamaaline Tartu Kodanik. Võin julgelt väita, et valimisliitude tekkimine ja valituks osutumine näitasid tollal rahulolematust linnavõimu suhtes.