Näiteks, kui juhatuse liikme abikaasa peaks kuidagi juhti mingi otsuse tegemise juures abistama, siis võib juhtuda, et nõue pööratakse ka tema vastu. Eelnõu seletuskirjas väidetakse, et seadusliku esindajaga võrreldava vastutuse puudumine ei ole mõistlikult õigustatud, kui maksuhaldur on tuvastanud, et seadusliku esindaja kõrval on ühingu tegevust (tegelikult) juhtinud ning seeläbi tahtlikult maksuvõla tekitanud mõni muu ühingu üle mõjuvõimu omav füüsiline isik.
Samuti loetakse sellisel juhul põhjendatuks nõuda sisse äriühingu maksuvõlg, mida ühingu varadest ei ole võimalik tasuda, sellelt füüsiliselt isikult, kes ühingut täielikult või osaliselt kontrollides on teinud toiminguid või tehinguid, mis on põhjustanud maksuvõla.
Põhimõtteliselt annab see säte annab Maksu – ja Tolliametile sisulise võimaluse hakata kiusama kõiki äriühingu osanikke ja juhatuse liikmete lähedasi. Pole välistatud, et hakatakse nõudma ilma tõendeid omamata ja kaudsete kahtlustuste alusel sisse maksuvõlga äriühingute osanikelt, juhatuse liikmete lähedastelt ja ka töötajatelt.
On arusaadav, et skeemitajatega on vaja võidelda ja sellest võidavad ka ausalt äri ajavad ettevõtted. Kuid Eestis on kombeks teatud hulga negatiivsete isikute pärast karistada kõiki täpselt sama mõõdupuu järgi. Teatud olukorras võivad selle sätte tõttu sattuda ameti kiusamise alla ka äri ausalt ajavad ettevõtetega seotud inimesed. Sisuliselt saavad ühe päti pärast ka kõik ausad ettevõtjad tala.
Eelnõu juures pean tähelepanu juhtima veel ühele olulisele asjaolule. Nimelt hakkab pakutud muudatus ületama äriühingute piiratud vastutuse kontseptsiooni. Milles see seisneb?
Näiteks on osaühing piiratud vastutusega äriühing, st osanik ei vastuta isiklikult ühingu kohustuste eest – selles seisnebki piiratud vastutuse mõte. Osaniku vastutus on piiratud tema sissemaksega osakapitali. Ehk kui ettevõte läheb pankrotti, siis osanik jääb oma sissemakstud osakapitalist lihtsalt ilma ja mingeid muid tagajärgi temale ei ole.
Osaühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Kui aga tuuakse sisse nn tegeliku juhi mõiste ja siis võib tekkida selge vastuolu äriühingute piiratud vastutuse kontseptsiooniga. Sellest on hästi kirjutanud Äripäeva artiklis advokaadibüroo HansaLaw partner Vahur Kivistik.
Riik on teinud ettevõtjate jaoks elu juba piisavalt keeruliseks. Väga paljud väikeettevõtted on hetkel toimetamas oma eksistentsi piiril. Ülereguleerimine ja ettevõtjate tegevust pärssivad nõuded ei mõju positiivselt Eesti majanduskeskkonnale tervikuna.
Terve Eesti heaks on vaja inimeste ettevõtlikkust toetavat keskkonda ja mõistlikke regulatsioone. Vähene bürokraatia, ettevõtlikkust soodustavad tingimused ning paindlikud töö- ja ettevõtlusvormid garanteerivad inimestele võimaluse hästi töötada ning olla ise edukas tööjõuturul või iseendale tööandjana ehk ettevõtjana. Iga muudatust läbi viies peab mõtlema, kuidas see muudab elu maksude tootjate jaoks kergemaks.