Rahanduskomisjon

Ates 8. detsembrist 2022.a olen Tartu linnavolikogu rahanduskomisjoni liige. Siin annan ülevaate rahanduskomisjonis toimunust. 

09. veebruar 2024

Päevakord:

1. Loa andmine Robinson Kinnisvara OÜga sõlmitud äriruumi üürilepingu muutmiseks


Eelnõu eesmärgiks on lubada linnavalitsusel pikendada Robin Kinnisvara OÜga (registrikood 11975785) Tartus, Tähe 4 äriruumide üldpinnaga 1266 m2 ja selle juurde kuuluva õueala üldpinnaga 725 m2 lapsehoiu ruumidena kasutamiseks sõlmitud äriruumi üürilepingut kuni 28. jaanuarini 2030. a ja lugeda alates 1. veebruarist 2025. a uueks üüri suuruseks 7 eurot/m2 kuus, millele lisandub käibemaks.

Nendes ruumides tegutseb Karlova lasteaia lastehoid (kokku 96 kohta, sh lasteaia- ja lastehoiurühmad), lisaks Helliku lasteaia rekonstrueerimisperioodil üks antud lasteaia rühm.

Komisjon toetas eelnõud üksmeelselt. 

2. Informatsioon linnavara võõrandamisest 2023. aastal

2023. aastal võõrandas linnavarade osakond enampakkumisel 14 eluruumi ja 1 äripinna, seega toimus kokku 15 müügitehingut.

Eelmisel aastal võõrandati peamiselt väikesed ahiküttega ja kapitaalremonti vajavad eluruumid, millel puudusid pesemisvõimalused. Võõrandatud eluruumide suurused olid vahemikus 15-45 m2 ning keskmiseks eluruumi suuruseks oli 24 m2.

Linnavarade osakonna poolt korraldatud eluruumide ja kinnistute enampakkumise tulemusel laekus kokku 628 401 eurot. 

Isiklikult pean kapitaalremonti vajavate ahiküttega eluruumide müüki mõistlikuks. Selge on ka asjaolu, et nende eluruumide müügist saadud tulu siiski kaudselt reinvesteeritakse ja Tüve tänavale on plaanis ehitada veel üks munitsipaalmaja. 

Väidetavalt on hetkel Tartu linnal 54 munitsipaaleluruumi ehk korterit. 

3. Informatsioon linnavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade muudatustest aastatel 2021-2023

Linnasekretär andis ülevaate muudatustest linnavalitsuse struktuuris. Väga põhjaliku ülevaatega oli tegemist. Hetkel on linnavalitsuse palgal 395 inimest. 10-11% läheb linnas personalile. Soovitakse 0 kulutõusu personalile.

NB! Seda punkti veel täiendan. 

4. Kohal algatatud küsimused

Linnavalitsus andis ülevaate linna rahalisest seisust. Kõlasid faktid, et 3 miljonit eurot laekus linnale tulumaksu rohkem, 1,5 miljonit eurot läks elektrile vähem ja miljon eurot maksti intresse vähem, sest investeeringud lükkusid sellesse aastasse.

Algatasin ka ühe küsimuse. Nimelt oli mul ettepanek saada komisjonis informatsiooni linna maa kasutamise kohta ehk milliseid lepinguid on linn maa kasutamiseks kolmandate isikutega sõlminud? Rahanduskomisjonis anti hea ülevaade linna vara võõrandamisest. Samamoodi võiks saada ka ülevaate linna maa kasutamise eest saadud tuludest. Väidetavalt oli revisjonikomisjonis vastavasisuline ülevaade antud. 

NB! Ka seda puntkti veel täiendan. 

19. jaanuar 2024

Päevakord: 

1. Loa andmine projektis „Rohevesiniku terviklahenduse pilootprojekt“ osalemiseks
 

Tartu linna kohustus on tagada kolme vesinikubussi käitamine linnaliinidel perioodil 2026-2030. Tartu linn osaleb projektis ühistransporditeenuse tellijana. Projekti algatamisel tehtud arvestuste kohaselt kaasneb linnale kolme vesinikubussi kasutamisega linna bussiliinidel täiendav kulu (lisaks olemasolevale liinikilomeetri maksumusele) kuni 290 000 eurot aastas. Põhimõtteliselt oli tegemist tulevikukohustuste võtmisega. Kuna eelnõu oli oma loomult suhteliselt toores, siis abilinnapea tegi ettepaneku jätta eelnõu koosoleku päevakorrast välja. Niimoodi ka komisjonis otsustati. 

2. Loa andmine Mõisavahe 67 munitsipaalmaja rekonstrueerimise projektis osalemiseks

Eesmärgiks on lubada Tartu Linnavalitsusel osaleda Mõisavahe 67 munitsipaalmaja rekonstrueerimise projektis, mis esitatakse rahastuse saamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Projekti heakskiitmisel finantseerida projekti tegevusi summas 1 114 620 eurot.

Komisjonis tekkis ridamisi küsimusi rekonstrueerimise projekti maksumuse kohta. Samuti, kas selle summa eest saaks äkki rekonstrueerida mitu maja. Kahjuks see niimoodi võimalik ei ole. 

Komisjon otsustas eelnõud toetada, kuid palus linnavalitsusel informeerida komisjoni, kui rekonstrueerimise hange on lõppenud ja selgunud tegelik maksumus.

3. Kohal algatatud küsimused

Linnavalitsus andis ülevaate linnade ja valdade liidu rahandus- ja maksupoliitika töörühma koosolekust ning Tartu linna seisukohtadest kohalike omavalitsuste rahastamise osas.Samuti tutvustati eelmise aasta eelarve täitmist ning kavandatavaid muudatusi linnaeelarve koostamise protsessis.

Kõlama jäi lause, et tulumaksust laekuva osa suurenemine linnale on vajalik.

15.detsember 2023

Päevakord:

1. Tartu Linnavolikogu 18. veebruari 2021. a määruse nr 131 "Puudega lapse lapsehoiuteenuse ja tugiisikuteenuse osutajale toetuse andmise kord" muutmine

Erivajadusega lapsele lapsehoiu- ja tugiisikuteenuse pakkujad on taotlenud nende osutatavate teenushindade tõstmist, et puudega lastele vajalike tugiteenuste nõuetekohast osutamist saaks jätkata. Teenuse hind muutub 1,20 eurot, 10 eurolt 11,20 eurole, kusjuures äärmusliku toetusvajadusega lapse hoiuteenuse hind ei suurene (jääb tasemele 15,50 eurot). Teenushinna tõstmisel on võrdlusena silmas peetud tervishoiuvaldkonna üleriigilises kollektiivlepingus õdedele ettenähtud töötasu alammäära suurusega, mis hetkel 10,90 eurot tunnis.

Esitasin küsimuse, kas nende tasude kehtestamise osas ei ole linn mitte teiste organisatsioonidega võrreldes tagaajaja rollis. Mööndati, et konkurents on tihe ja parema palga ootuses liiguvad paljud head töötajad siiski teistesse organisatsioonidesse.

Ettepanekut toetati konsensuslikult.

2. Linnavara tasuta võõrandamine

2023. aastal rajati W. Struve 1 Tartu Ülikoolile kuuluvale kinnistule Konstantin Koniku monument (pronksist büst graniitpostamendil). Monumendi rajamist rahastas Riigikantselei, kes eraldas selleks toetuse Tartu linnale. Tartu linn on võtnud rajatud monumendi mitteamortiseeritava materiaalse põhivarana arvele summas 47 500 eurot. Seoses raamatupidamise põhimõtetest tuleneva vajadusega tuleb Tartu linnal üle anda kapitaliseeritud investeering summas 47 500 eurot Tartu Ülikoolile kui monumendi aluse maa omanikule.

Komisjon andis üksmeelselt oma nõusoleku.

3. Tartu linna 2024. aasta eelarve, muudatusettepanekud

Mõnevõrra üllatuslikult oli abilinnapea teinud eelarvest väikese kokkuvõtte, mis arvestas juba eos koalitsoooni seisukohtadega muudatusettepanekute suhtes. Samas, kui volikogu rahanduskomisjon ei olnud neid punkte veel isegi arutanud.

Linnavalitsuse poolt esitatud muudatusettepanekud olid üldjoontes mõistlikud ja said ka komisjoni liikmete heakskiidu. Tähelepanu pälvis linnavalitsuse ettepanek Tartu Linnavolikogu eelarvesse vahendite lisamine õppereiside tegemiseks. Ettepaneku tegija selgitus oli järgmine:

“Lisada eelarvesse vahendeid õppereisideks volikogu liikmete harimiseks, et sünniksid paremad poliitikad ja otsused. “ Eesti 200 fraktsioon juhtis tähelepanu, et Tartu Linnavolikogu eelarvesse vahendite lisamine õppereiside tegemiseks ei ole mõistlik.

Majanduskomisjoni poolt esitatud muudatusettepanekutest arvestati Toomemäe mänguväljaku rajamise edasilükkamist.

Erakond Eesti 200 fraktsioon esitas linnaeelarvesse kokku kaksteist muudatusettepanekut, millest imekombel või eksimuse tõttu toetati ainult ühte ettepanekut. Muudatusettepanekud puudutasid linna kodulehe arendust, pilootprojekti Tartu linnatänavate hooldustaseme parandamiseks, õendusabi omaosaluse ja EMO visiiditasu katmist, hooldatajatasu tõstmist, audiitorteenust, sanatooriumi pargi ajaloolise osa looduskaitse alla võtmist, Kivilinna ja Forseliuse staadionite renoveerimist, linnaruumi arengute mõõteseadmete süsteemi loomist ja rattamajade rajamise toetuse jätkamist. 

Toon siin välja mõned ettepanekud, mille üle toimus ka sisuline arutelu:

1. Kodulehe arenduse investeeringu muutmine

Selles punktis oli Jaak Laineste koostanud väga konstruktiivsed ettepanekud ja komisjoni esimees tegi ettepaneku, et meie fraktsiooni liige võiks asjatundjana kaasata kodulehe arendamise protsessi. 

2. Pilootprojekt Tartu linnatänavate hooldustaseme parandamiseks, et need tulevikus oleksid kasutatavad kõikidele keskkonnasõbralikele liiklusvahenditele - jalakäijad, lapsekärud, jalgrattad jt kergliiklusvahendid.

Seda ettepanekut peeti sisukaks ja linnavalitsus ütles ettepaneku kohta järgmist: “Uudsete tänavahoolduse lahenduste kasutamine väärib kindlasti kaalumist ning katsetamist. Võtame eesmärgiks 2024. aastal erinevate lahenduste piloteerimise plaan kujundada ning seonduvat eelarvet täpsustada. Hetkel ei ole võimalik vahendeid eelarvesse kavandada, sest puudub tegevusplaan ja seonduvaid kulusid ei ole võimalik prognoosida. “

3. Statsionaarse õendusabi omaosaluse katmine 50% ulatuses.

Selle punkti kohta märkis linnavalitsus, et tagab vajaduspõhise toetamise suurema kuluga ravijuhtudel või madala sissetuleku (nt rahvapensioni suurus 336,39 eurot) korral. Ehk minnakse üle vajaduspõhisele toetusele. Mul tekkis isiklikult küsimus, et kas ei teki olukorda, kus tulevikus tekib seetõttu surve linnaeelarvele. Küsimust ei olnud vaja abilinnapeale esitada, sest eelarves on vastavad read vajaduspõhiseks toetuseks olemas, samuti saab vajadusel teha eelarves ümberpaigutusi. Linnavalitsus planeerib haiglaid teavitada vajaduspõhise toetuse taotlemise võimalusest.

4. Tartu laste EMO visiiditasu jätkuv katmine.

Erakond Eesti 200 ettepanek täitis siiski oma eesmärgi, sest see kajastus ka linnavalituse muudatusettepanekutes. Ainus vahe oli katteallikas, sest pakkusime linnavalitsuse töötajate palgatõusu ärajätmist.

5. Sanatooriumi pargi ajaloolise osa (Raja 31a 7.1 detailplaneeringu ala) võtmine linna tähtsusega looduskaitse alla.

Riiklikust looduskaitse alla võtmisest Keskkonnaministeerium 2023.a. keeldus, viidates selle linna tasemel tähtsusele ja soovitades see võtta linna poolt kaitse alla. Nagu korduvalt näidatud, on sel alal on suur avalik huvi, tähtsus nii rohelise ruumi mahu säilitamisel, linnakodanike tervisel kui kultuurilis- ajaloolisel seisukohal. Keskkonnaministeerium põrgatas otsustamise linnavalitsusele ja kogu vastav teema on jäänud miskitmoodi seisma ning kogu otsustamise protsess ei ole volikokku jõudnud. Loomulikult ei toetanud linnavalitsus fraktsiooni ettepanekut, kuid rahanduskomisjoni esimees märkis ära, et selle teemaga on vaja tegeleda.

6. Rattamajade rajamise toetuse jätkamine

Tartu linn on endale üheks eesmärgiks seadnud kõikide liikumisviiside tasakaalustatud arendamise, sestap on ka mõistlik edaspidi rattamajade rajamise toetuse maksmist jätkata. Ma juhtisin komisjonis tähelepanu asjaolule, et riik toetab jalgrattateede põhivõrgustike väljaehitamist Tartus, kuid samuti toetab ka rattaparkimise võimaluste parandamist (rattaparklate loomist) ehk on äkki võimalik leida seetõttu ka lisavahendeid rattamajade jaoks. Arutelu selle küsimuse üle oli ja rahanduskomisjoni esimees soovitas linnavalitsusel neid võimalusi uurida.

Üllatus oli suur, kuid mingil imekombel või eksimuse tõttu toetati rattamajade rajamise toetamise ettepanekut.

7. Tartu Linnavolikogu eelarvesse 30 000 eurot audiitorteenuse/ekspertiisi läbiviimiseks

Sarnane punkt oli ka erakond EKRE muudatusettepanekute hulgas. Selle ettepaneku peamine eesmärk on anda revisjonikomisjonile siseauditeerimise osas suurem roll. Arutelud selle küsimuse üle jätkuvad tõenäoliselt tulevikus.

EKRE poolt esitatud muudatusettepanekuid ei toetatud. Samas oli nii mitmegi punkti üle tõsine arutelu ja pole välistatud, et tullakse nende teemade juurde tulevikus tagasi. Näiteks puudutasid nende muudatusettepanekud Anne kanali puhkeala arendamist, stipendiumi eraldamist Tartu linna ajaloo uurimiseks, hooldajatoetuse tõstmist jne.

Koalitsioon esitas ühiselt järgmise muudatusettepaneku:

“Täiendada Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna 2024. aasta eelarve" eelnõud uue § 7. Tartu Linnavalitsuse liikmete ametipalkade indekseerimise erisus 2024. aastal.”

Selgitus kõlas järgmiselt: “Kui 2024. aastal prognoositakse kõrgemate riigiteenijate palgakasvuks 11% (vastav indeks on 1,110), siis eelnõus nimetatud isikutel on palgakasv 5,5% (vastav indeks 1,055). Kuivõrd Riigikogus vastu võetud seadusemuudatus ei rakendu linnavalitsuse liikmete suhtes automaatselt, on mõistlik kõnealune indekseerimise erisus sarnasel kujul sätestada käesolevas eelarvemääruses.”

Opositsioon vastavat muudatusettepanekut ei toetanud, sest esitas linnavolikogus eelnõu palkade külmutamiseks 2023. aasta tasemel. Pidasime koalitsiooni poolt esitatud muudatusettepanekut linnavalitsuse liikmete palkade vähendamiseks liiga lahjaks.

Tutvu muudatusettepanekutega siin: 2024. aaasta eelarve muudatusettepanekud.pdf

1.detsember 2023

Päevakord: 

1. Karlova-Ropka haruraamatukogu üürilepingu pikendamine
Selles puntkis ei olnud pikka arutelu ja komisjon otsustas vastavat ettepanekut toetada. 
2. Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a määruse nr 96 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" muutmine
Korra muutmise kava puudutab eelkõige eelarve ülesehitust, samuti eelarve jaotamist ja rahavoogude juhtimist. Kavandatav muudatus tekitas koosolekul osalejate seas üksjagu küsimus. Märgiti, et kavandatav muudatus siiski võib piirata volikogu tegevust eelarve menetlemisel, samuti jääb arusaamatuks, kas volikogu liikmed peaksid tegema nüüdsest muudatusettepanekuid eelarve seletuskirjale, mis ei ole määruse lisa. Komisjon otsustas teha ettepanek jätta eelnõust välja § 1 punkt 1 ja muuta vastavalt teiste punktide numeratsiooni ning toetada eelnõud koos muudatusettepanekuga. 

Teisalt on tekkinud volikogu liikmetel suurendatud huvi selle vastu, milliseid ülesandeid on täpsemalt volikogu linnavalitsusele aegade jooksul delegeerinud. 

3. Tartu linna 2024. aasta eelarve
Komisjoni liikmete küsimused ja arvamused puudutasid peamiselt linna tegevusplaani võimalikus olukorras, kus majandusprognoosid senisest oluliselt halvenevad, laenuintresside kulude katmist, eelarve pikemat jätkusuutlikkust olukorras, kus teist aastat ületavad kulud oluliselt tulusid, linna eelarvestrateegia prognooside ja eelarve eelnõu vastuolusid, vajadust vaatada üle täiendavaid püsikulusid kaasa toovad investeeringud. 

Lihtsustatult kokku võetuna puudub linnavõimul plaan "B", kui majandusprognoosid oluliselt halvenevad. 

03. november 2023

Päevakord:

1. Loa andmine teekatte märgistustööde riigihanke korraldamiseks

Riigihangete seaduse kohaselt lõpeb raamleping, kui hankes määratud rahaline ülempiir on täitunud. Käesoleva aasta oktoobri seisuga on Kiirwarren OÜlt tellitud märgistustöid 436 tuhande euro ulatuses. Kuna lepingu maht on lähiajal täitumas, on vaja korraldada riigihange uueks perioodiks. Töö sisu on teekatte (sealhulgas ülekäiguradade) märgistamine nii värvi kui plastikuga. Pakkujatelt küsitakse märgistustööde ühikhindu ja tööd tellitakse vastavalt linna vajadustele ja eelarve võimalustele.

Selle punkti üle ei olnud komisjonis pikka arutelu. Loa andmise osas valitses konsensus. 

2. Tartu Linnavolikogu 2. juuni 2011. a määruse nr 36 "Parkimistasu" muutmine

Linnavalitsus tegi käesoleva eelnõuga ettepaneku muuta määruse parkimistasuvabastuse sätteid. Selliseid lubasid on hetkel välja antud kokku 149 (neist 81 on linnavalitsuse osakondade ja hallatavate asutuste kasutuses ning 68 muude asutuste kasutuses). Linnavalitsus pidas põhjendatuks lõpetada tasuta parkimislubade väljastamine nii linnavalitsuse enda osakondadele ja hallatavatele asutustele, kui ka teistele asutustele.

Täielikult elektrimootorite jõul liikuva sõiduki (elektrisõiduk) juht on Tartu linnas parkimistasust vabastatud juba 2007. aastast. 1. jaanuarist 2025. a peavad ka elektrisõiduki juhid tasuma parkimistasu. 

Oluline on märkida, et samasisulise eelnõu esitasid 12.oktoobri  Tartu linnavolikogu istungil opositsiooni esindajad, kuid võtsid linnavalitsuse palvel eelnõu lõpuks tagasi. 

Selle määruse muutmise osas valitses komisjonis üksmeel.  

3. Sotsiaalhoolekande seaduse paragrahviga 22¹ pandud kohustustega seoses Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve teostamiseks taotluse esitamine

Selles punktis toimus rahanduskomisjonis kõige suurem arutelu. Sisu on lihtne. Tartul tekib hooldereformi riikliku alarahastuse tõttu järgmisel aastal vähemalt 1,6 miljoni euro suurune puudujääk ning reformi käimas hoidmiseks tuleb see summa leida teiste linna teenuste arvelt. Linn soovib riigikohtu abil saavutada kindlust, et riik toetab edaspidi hooldereformi elluviimist täies mahus ja katab ka puudujäägi 2024. aasta rahastuses. 

Lisan siia ka ühe väljavõtte eelnõu õiendist:

2024. aastal hooldereformiga seotud riigieelarveliste vahendite ebapiisavuse ulatuse arvutamiseks on 2 lihtsat alternatiivset lahendust:

1) lähtudes Tartu linna poolse üldhooldusteenuse rahastamise senisest mahust:
Sellisel juhul jõuame tulemini, et riigieelarvelisi vahendeid on puudu 1 615 515 eurot.
Arvutustehe: 7901235 – 2504165 (Tartu linna tavapärane omapanus) – 3781555 (teadaolev 2024. a riigieelarveline eraldis Tartu linnale) =1615515;
2) lähtudes riigi enda poolt püstitatud eeldusest, et omavalitsusüksuse omapanus hooldereformi rahastamisse on 20%:
Sellisel juhul jõuame tulemini, et riigieelarvelisi vahendeid on puudu 2 539 433 eurot.
Arvutustehe: 7901235 – 1580247 (20% Tartu linna omapanus) – 3781555 (teadaolev 2024. a riigieelarveline eraldis Tartu linnale) = 2539433.

Kommentaarina võin lisada, et hooldereform sellisel moel ei ole kahtlemata jätkusuutlik. Oma õiguste eest seismine on väga õige ja seda sammu toetasid ka kõik komisjoni liikmed. Kuidas Riigikohtus Tartul läheb, on juba omaette küsimus, kuid linnavõim on juba valmistunud ka plaaniks "B". 

Meedias hakkas mulle silma, kuidas siseminister olevat valitsuse pressikonverentsil väitnud, et Tartu linnal oleks kohtutee asemel mõistlik suhelda. Sellest väitest lähtuvalt pidasin vajalikuks esitada ka küsimuse, et mida on linnavõim siis ka eelnevalt teinud, et ilma kohtusse minemata probleem lahendada. Vastust teadsin ma tegelikult juba ka ise, kuid vajasin linnaametnike kinnitust selle kohta. Linnavalitsus on sel teemal väga palju suhelnud ja otse rahanduskomisjoni koosolekult liikus abilinnapea taaskord kohtumisele vastava ministriga. Seega puhus siseminister valitsuse pressikonverentsil ajakirjanikele lihtsalt mullikesi. 

4. Loa andmine Tartu Hooldekodule inkontinentsitoodete ostmise riigihanke korraldamiseks

Komisjon andis üksmeelselt loa riigihanke korraldamiseks. 

5. Ülevaade Tartu linna sotsiaalteenusest ja nende trendidest

Selles punktis oli väga põhjalik ülevaade ja sellest kokkuvõtte tegemine oleks väga mahukas. Mõned faktid siiski lisan. Lapsed satuvad hoolduskodusse vanemate erinevate sōltuvuste tõttu ehk alkoholisõltuvus ei ole enam peamine. Alla saja lapse on  hetkel Tartu linna eestkostel. Viimase aja trendi kohaselt võtab asenduspere lapse hooldusele, kuid eestkoste jääb linnale ehk juriidilist vastutust võeta. Arvestades asjaolu, et ühiskond vananeb ja meditsiin on läbi teinud suure arengu, siis kulutused sotsiaalhoolekandele on tõusutrendis. 

Selle punkti raames tuli ootamatult teemaks ka vasektoomia. Pille Tsopp-Pagan ütles järgmist: 

"Sotsiaalsete oskusteta vanemad - nende lapsed on linna hooldada ehk meie raha eest. Ning küsimus, et tegelikult ei õpetata lapsevanemaks kedagi - puhtalt katsetamise mure. Et saada reaalselt vanemaks välja õpetatud vanemaid, oli meil suursaadikuga ajurünnak, kus ma pakkusin (mehed ju ei paku), et võiks juurutada viisi, kus kõik 16-aastased poisid saaksid riigi kulul vasektoomia. Kõigile keskkoolinoore õpetatakse lisaks sotsiaalsetele suhetele näiteks vägivalla äratundmist ja sellest (ise) hoidumist, ka lapsevanema kohustusi. Ja siis 18-aastastena tehakse tagasipööramise operatsioon, kui eeldatavalt mõistus juba peas. Siis langeks oluliselt kogemata rasestumine jne jne. Vasektoomia on väidetavalt 100% tagasipööratav." 

Eelmise kommentaari mõte peitub sellest, et  noored õpiksid sotsiaalseid suhtlusviise ja sellega koos vanemlust. Eks me meestena kipume olema tihtilugu tuulepead ja mõtleme üsna mitme peaga. Lõpuks on lapsed siin ja seal tähelepanuta ning halvemal juhul ka elatiseta. Ka Mihkel Raud kirjutas hiljuti artikli pealkirjaga "Me peame rääkima vasektoomiast.

6. Kohal algatatud küsimused
Kohal algatatud küsimusi ei olnud. Ühte komisjoni liiget vaevas koosoleku lõpuosas küsimus, et autot parkides unustas vajaliku sõnumi numbrile 1902 saata. Tubli, täidab linnaeelarvet. :)

11. oktoober 2023

11. oktoobril toimus rahanduskomisjoni erakorraline koosolek, et saada veelgi detailsem ülevaade sihtasutuse moodustamisest ja koosolekust võttis osa ka kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa. Komisjoni liikmed said kinnituse, et riik ei planeeri lükata miskitmoodi kohustusi kohalikule omavalitsusele ehk Tartu linnale. Seda ohtu ei ole. Kunstikogud kuuluvad riigile ja kui riik otsustab lõpetada sihtasutuse tegevuse, siis on riigi kohustus need kogud üle võtta.

6. oktoober 2023

Päevakord:

1. Tartu linna arengukava 2018-2027 ja eelarvestrateegia 2024-2027 uue redaktsiooni kinnitamine

Tänases komisjonis selles punktis pikka arutelu ei olnud. Ise jään endiselt seisukohale, et eelarvestrateegia on koostatud liiga optimistlikult.

2. Osalemine Sihtasutuses Tartu Kunstimuuseum

Üllatuslikult tekitas antud arutelupunkt elava arutelu. Juba kultuurikomisjoni tõusetus küsimus, et mis juhtub siis, kui riik vähendab toetusi vastavale sihtasutusele. Seda enam, et loodav sihtasutus oleks ka Südalinna Kultuurikeskuse üks rentnikke. Kas selle ühise sihtasutuse taustal ei kuma mitte riigi soov lükata tulevikus kohustused kohalikule omavalitsusele?

Näiteks hooldereform oli igati õige samm leevendamaks inimeste väljaminekuid hooldekodude lisatasudele. Hooldereformiga eraldatakse kohalikele omavalitsustele täiendavaid rahalisi vahendeid, millega muutub hooldekodukoht teenuse saajatele taskukohasemaks, tõstetakse üldhoolduse kvaliteeti ja mis võimaldab parandada kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. Teisalt aga hooldereformi tulemusena läheb aga järgmisel aastal linnaeelarvest ülisuur summa, ligikaudu 1,6 miljonit, hooldekodude tasudeks. Riigieelarvest kohaliku omavalitsuse tulubaasi antav summa aga ei kata täies mahus neid kulutusi.

Komisjon otsustas katkestada arutelu antud küsimuses ja mitte panna vastavat punkti volikogu päevakorda. Otsuse tegemiseks vajab komisjon rohkem lisanfot. Samuti käis komisjonis läbi ka mõte, et miks ei võiks Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Kunstimuuseum omavahel liita.

3. Loa andmine liikluskorraldusvahendite paigaldustööde riigihanke korraldamiseks.

Siin punktis ei olnud pikka arutelu ja anti luba hanke korraldamiseks.

4. Loa andmine Vabriku tänava rekonstrueerimise riigihanke korraldamiseks

Vabriku tänava rekonstrueerimise küsimuses valitses samuti üksmeel ja hea oli kuulda, et elanikud olid selle projekti puhul ka kaasatud parima tulemuse saamiseks. Loodame, et selline hea tava säilib ka tulevikus.

5. Informatsioon purskkaevu "Suudlevad tudengid" rekonstrueerimisest

Ülevaade oli asjalik. Ei renoveerita ainult purskkaevu ennast, vaid ka sellega seotud tehnosüsteeme. Küsimusi tekitas aga uisuväljaku asukoht purskkaevu ümber ja kas selle paigaldamine sinna ei ole mitte rikkunud tehnosüsteeme ja purskkaevu ennast ehk tekitanud linnale varalist kahju. Linnavalitsuse esindaja aga väitis, et uisuväljaku paigaldamine purskkaevu ümber ei ole kahju tekitanud ega tehnosüsteeme rikkunud.

6. Kohal algatatud küsimused

Tehti ettepanek, et linnavalitsus teeks ülevaate nende kohustuste kohta, mida riik on Tartu linna õlule pannud.

8. september 2023

Päevakord:

1. Loa andmine vältimatu sotsiaalabi ostu riigihanke korraldamiseks.
Ettekandja abilinnapea Mihkel Lees.

Hankega planeeritakse tagada toidu- ja riideabi Tartu linnas aastal 2024 keskmiselt kuni 70 inimesele ühes kuus. Planeeritav teenuse maksumus aastal 2024 on kokku kuni 63 000 eurot. Teenust on hankelepingu alusel osutanud EELK Tartu Pauluse Kogudus.

Igati mõistlik algatus, mida toetasid kõik komisjoni liikmed.

Komisoni liikmetel oli abilinnapeale küsimusi hoolekandereformi mõjude kohta. Hoolekandereform ei ole sel aastal linnaeelarvet oluliselt mõjutanud. Sel aastal saab Tartu linn hakkama. Järgmisel aastal võib aga sellele kuluv summa jääda 1,3-2 miljoni vahele. Ehk tulevikus sellel suurem mõju linnaeelarvele.

2. Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2014. a määruse nr 27 „Koolitoetus“ muutmine.

Ettekandja linnavolikogu liige Silver Kuusik.

Eelnõuga soovitakse muuta alates 1. septembrist 2024 kehtiva koolitoetuse määrasid (esimesse klassi minevale lapsele 150 eurot ja alates teisest klassist 75 eurot lapse kohta aastas) ning laiendada koolitoetust kõikidele õpilastele kuni põhikooli lõpuni, kes õpivad Taru üldhariduskoolides ja kelle enda ja ühe vanema elukoht on rahvastikuregistri järgi Tartu linnas.

Arvestuslik kulu 12 000 õpilasega aastas oleks 1 miljon eurot, seega lisandub linnaeelarvesse juurde kuluna 800 000 eurot aastas. Tegemist oleks linnale üsna suure kuluallikaga. Otsest katteallikat ei olnud eelnõus ära näidatud, mistõttu pidin selle kohta küsima. Katteallikana pakuti välja mõne üksiku investeeringu ärajätmist.

Eesti 200 fraktsioon pooldab pigem vajaduspõhist toetamist. Kuid arvestades asjaolu, et toetused ei ole aastaid tõusnud, siis vajab vastav eelnõu kahtlemata suuremat arutelu.

Vastava eelnõu poolt oli 7 ning vastu 8 komisjoni liiget. Hääletustulemus komisjonis näitab, et teema on paljude jaoks oluline. Eelnõu sa ka minu poolthääle.

3. Informatsioon Tartu linna 2023. aasta kuue kuu eelarve täitmise kohta.

Ettekandja abilinnapea Meelis Leidt.

Võibolla suurim üllatus oli purskkaevu investeeringu maksumus. Seda oli algselt alahinnatud. Viimaste pakkumistega on lõplikuks hinnaks 667 0000 eurot.

Otsest kokkuhoiuplaani ehk kärpekava linnavõimul ei ole. Meelis Luht väitis, et tegevuskulud on suured ja need tuleb üle vaadata. Komisjoni esimees aga märkis, et kui olukord keerulisemaks läheb, siis jäetakse mõned investeeringud tegemata.

Eelarve täitmise visualiseeringuga saab tutvuda siin: https://www.tartu.ee/et/linnaeelarve

16. juuni 2023
Peale seda koosolekut otsustasin kirjutada artikli, kus on ka ära märgitud Eesti 200 Tartu linnavolikogu fraktsiooni muudatusettepanekud lisaeelarvesse: 
https://vahurkollom.ee/et/linna-eelarvestrateegia-tundub-liiga-optimistlik 

02. juuni 2023

Päevakord:

1. Tartu linna 2022. a majandusaasta aruanne ja Tartu linna arengukava 2022. a ülesannete täitmise aruanne. Ettekandjad abilinnapead Priit Humal ja Elo Kiivet.

Majandusaasta aruandest andis ülevaate Tartu linna rahandusosakonna juhataja Meelis Luht. Aruanne oli juba auditeeritud ja ka revisjonikomisjoni poolt üle vaadatud, sestap väga pikka arutelu selle päevakorrapunkti üle ei olnud. Selles punktis tundsin huvi laenukoormuse kohta, viidates ka netovõlakoormusele. ERR andmetel oli Tallinna netovõlakoormus eelmise aasta lõpu seisuga 21,2 protsenti, Tartul 38 protsenti. Seaduse järgi on omavalitsuste lubatud netovõlakoormus tavaolukorras 60 protsenti eelarve tuludest, praegu on lubatud kuni 80 protsenti. Meelis Luhti ERR-le antud arvamuse kohaselt, arvestades euribori tõusu, siis tänavu planeeritakse intressideks 4,8 miljonit ehk pea seitse korda rohkem, kui aastal 2022.

Netovõlakoormusele juhtis tähelepanu ka rahanduskomisjoni liige Indrek Katušin, kes märkis ära, et need näitajad on pidevas muutumises. Kui teha sellest nüüd kiire järeldus, siis mingil ajahetkel võib netovõlakoormus olla ka rohkem, kui lubatud 80 protsenti. Sai juhitud ka tähelepanu, et kui aeg-ajalt tehakse komisjonis ülevaade linna rahalisest seisust, siis võiks välja tuua ka netovõlakoormuse.

Arengukavast tehti samuti ülevaade ja seal jäi mulle silma, et tehtud küsitluse põhjal oli elanike rahulolu haridus- ja õppimisvõimalustega Tartus vähenenud ning langenud 2014. aasta tasemele. Ega ma otsest vastust küsimusele, miks see niimoodi on, ei saanud. 

2. Tartu linna 2023. aasta I lisaeelarve. Ettekandja abilinnapea Priit Humal.

Lisaeelarve kandis ette Tartu linna rahandusosakonna juhataja Meelis Luht. Kui vaadata lisaeelarve mõju eelarvele tervikuna, siis põhitegevuse tulem on kokku 141 556 eurot. Komisjonis juhiti tähelepanu, et kulude kärpimine võinuks alata juba sel aastal.

3. Loa andmine korporatsiooniga Fraternitas Liviensis sõlmitud üürilepingu pikendamiseks. Ettekandja abilinnapea Lemmit Kaplinski.

Siin pikka arutelu ei olnud. Kiideti heaks.

4. Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022. a määruse nr 18 "Huvihariduse toetused" muutmine. Ettekandja abilinnapea Lemmit Kaplinski

Põhimõttelist oli tegemist huvihariduse tegevustoetuse maksimaalse määra tõstmist 8% võrra. See tähendaks 7-19aastase noore huvihariduses, huvitegevuses osaluse toetamist senise 250 euro asemel 270 euroga ehk 20 eurolist tõusu. Vajadus tegevustoetust suurendada on tingitud huviharidust ja huvitegevust pakkuvate ühingute suurenenud kulutustest ning eesmärgist hoida õppetasu lapsevanematele taskukohasena. Samuti täpsustati huvihariduse tegevustoetuse taotluse esitamise nõudeid. Mõistlik algatus ja sai komisjoni heakskiidu.

Punktid 5, 6, 7, 8, 9 ja 10 käsitlesid erinevaid riigihankeid, mis oma olemuselt on väga vajaliku ja neid menetleti komisjonis sisuliselt ühe punktina ning komisjon andile nendele oma heakskiidu.


11. Informatsioon Tartu Veeriku Kooli rekonstrueerimise alternatiividest.
Ettekandja linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson.

Põhimõtteliselt anti ülevaade, kas rekonstrueerida vana koolimaja või ehitada uus kaasaegsetele nõuetele vastav maja. Linn kaalub uue koolimaja ehitamist. Tõenäoliselt ka õige valik. Kuigi kogu projekteerimis- ja ehitusprotsess võtab kordades kauem aega. Alati aga tekitab küsimusi ehitamise ajaks õppetöö suunamine kuhugi mujale. Nii laste, vanemate, kui ka õpetajate jaoks korralik väljakutse. Ühe variandina pakuti välja Tartu Kroonuaia Kooli ruume aadressil Puiestee 62. Tartu Kroonuaia Kool aga kolib Ploomi tänavale ja hakkab nime kandma Pärli kool.

Arvestades aga asjaolu, et need ruumid vabanevad, siis kas ei peaks tulevikus kaaluma Puiestee kooli rajamist aadressile Puiestee 62.

12. mai 2023

Päevakord:

1. Loa andmine Jaama 72c jäätmejaama haldamise riigihanke korraldamiseks

Antud päevakorrapunktis anti ülevaade riigihanke korraldamiseks Jaama 72c jäätmejaama haldamiseks üheks aastaks. Miks üheks aastaks, seda seetõttu, et järgmisel aastal tehakse uus hange kõikide jäätmejaamade haldamiseks. Eesmärk selline, et kõikidele jäätmejaamadele kehtiks ühesugused nõuded. Komisjonis tekkis küsimus, et kas siis järgmise hanke korraldamisel “suunatakse” hange ühele firmale. Abilinnapea lükkas selle ümber ja juhtis tähelepanu, et mitmete jäätmejaamadele haldamisele saavad ka erinevad firmad kandideerida. Mind isiklikult huvitas, kas aastaks jäätmejaama haldamiseks huvilisi on? Selles osas ei olnud abilinnapea väga optimistlik. Toetasin riigihanget.

2. Ühinemine konsortsiumiga Eesti Vesinikuorg

Eelnõu kohaselt mõistetakse rahvusvaheliselt vesinikuoru all linna, piirkonda või tööstusklastrit, kus kombineeritakse mitmed vesiniku kasutusvõimalused integreeritud ökosüsteemiks, kasutatakse vesinikku suures mahus ja samaaegselt arendatakse väärtusahela erinevate lülide majanduslikku jätkusuutlikkust. Soov on katta kogu vesiniku väärtusahel: tootmine, salvestamine, jaotus ja lõppkasutus.

Põhimõtteliselt võib öelda, et Eesti Vesinukorg on nagu idufirma vesinikutehnoloogia edukaks kasutuselevõtuks ja see tähendab seda, et partnerina panustab Tartu linn 2023. aastal sellesse projekti 20000 eurot.

3. Loa andmine Capital Atlantic OÜga sõlmitud äriruumi üürilepingu muutmiseks

Tegemist oli äriruumi üürilepingu muutmisega lapsehoiu ruumidena kasutamiseks. Seal tegutseb lasteaia Meelespea lastehoid 43 lapsele. Ruumide omanik oli nõus pikendama üürilepingut 5 aasta võrra tähtajaga kuni 30.06.2028 tingimusel, et üüri suurendatakse 10% võrra. Vaadates hinnatõususid, siis 10% hinnatõus ei ole väga suur. Toetasin algatust. 

 4. Üldhooldusteenuse osutamise kord

1. juulil 2023. a muutub sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (üldhooldusteenus) rahastamise regulatsioon. Põhimõtteliselt aitab kehtestatav määrus kaasa seaduse rakendamisele Tartu linnas. Riigi poolt on seadusemuudatus ülioluline, et abi vajav inimene saaks hooldekodu koha ja suudaks selle eest ka tasuda.

Eelnõus on märgitud, et kui isiku sissetulek (riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses) on üle 740 euro või suurem 2023. aastal kui 635,89 eurot ja tal on täiendavalt kas muud tulu (nt üüritulu) või raha arvelduskontol, siis tasub isik oma osa ise täismahus, st 740 eurot ning Tartu linn tasub isiku eest 760 eurot.

Samas, kui isiku sissetulek on üksnes rahvapension, mille suurus 1. aprillist on 336 eurot ja muid tulusid isikul pole ning tal pole ka raha arvelduskontol, siis tasub isik üldhooldusteenuse eest üksnes rahvapension suuruses ning puudujääva osa isiku osast katab Tartu linn, seega kujuneb Tartu linna osaks 1164 eurot.

Ülejäänud juhtudel jääb Tartu linna osalus 760 ja 1164 euro vahele.

Komisjoni liikmetel oli erinevaid küsimusi, kuid eeldati, et selline rahastamisviis toob tõenäoliselt kaasa hooldekodude hinnatõusu.

5. Tartu korterelamu rekonstrueerimise toetus

Põhimõtteliselt oli tegemist määruse eelnõuga, mis reguleerib projekti "Tartu renoveerib" raames korteriühistu poolt korterelamu rekonstrueerimise ettevalmistamiseks toetuse taotlemise ja korteriühistule toetuse andmise tingimusi ja korda.   

Vajalik algatus, et motiveerida korteriühistuid maja renoveerima ja sisuliselt toetatakse eeltööd renoveerimiseks ala projektid jne.

Toetust antakse nagu KredEx-is põhimõttel, kes ees, see mees. Juhtisin komisjoni tähelepanu sellele, et paljud väiksemad kortermajad ei suudagi teatud nõutele vastata, et seda toetust saada. Ehk võibolla peaks see meede olema suunatud just abivajajate järeleaitamiseks?! Selle teema juurde lubati tulevikus tagasi tulla.

6. Tartu linna arengudokumentide koostamise kord

Tutvustati määruse eelnõud, mis sätestab Tartu linna arengut määravate arengudokumentide liigid, nende koostamise, ülevaatamise ja muutmise korra.

Asi oli kenasti kokku võetud ja tutvustati ka erinevaid mudeleid, kuidas Tartu arengukava peaks valmima.

Määruse eelnõus oli märgitud ära, et linna poolt hallatavad asutused peavad arengukava koostama. Üks komisjoni liige tõi ka näitena välja, et kas ka kalmistu peab arengukava koostama? Ei saanudki täpselt aru, kas bürokraatiat tuleb juurde või jääb vähemaks selle määrusega seoses.

Mina aga leidsin määruse juurde kuuluva õiendi lõpust järgmise punkti:

“Täiendavalt on plaanis kaasata erinevaid huvirühmi, et arengukava koostamine toimuks võimalikult laiapõhjalise dialoogiga. Kaasatakse valdkondade eksperte, linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmeid, linnakodanikke, vabaühenduste esindajaid, koolinoori jne. Oluline on hoida huvirühmi informeerituna kogu protsessi vältel, saada neilt tagasisidet erinevates etappides tehtud otsustele ning kaasata neid otsuste tegemise protsessidesse. Selleks koostatakse eraldi kaasamiskava.”

Määruse eelnõu § 2 märkis ära arengudokumendid ja nende vahelised seosed. Punktis viis oli ka ära märgitud muu arengudokument, mille koostamise kohustus tuleneb eriseadusest. Sealt tekkiski mul küsimus, et kas kaasamiskava on ka arengudokument? Abilinnapäeva väitis, et ei ole. Ehk kaasamine tehakse ära enne arengudokumendi valmimist. Selgus, et kaasamine on protseduuriline küsimus.

7. Kohal algatatud küsimused

EKRE fraktsioon oli esitanud küsimuse maamaksu tõusu kohta. Eesmärk oli teada saada, kas Tartus maamaks tõuseb. Nimelt on tulekul seadusemuudatus, mis võimaldab suurendada kohaliku omavalitsuse tulubaasi maamaksu suurema laekumise võrra ehk seaduse järgi kaob ära ülempiir ja Tartu linn saab oma määra kehtestada. Selgus, et niipea selles osas muudatusi aset ei leia. Kuid selle küsimuse juurde tullakse tulevikus tagasi.

14. aprill 2023

Päevakord:
1. Tartu 2024 kuraatori projekti toetus
2. Loa andmine Tartu linna omandis oleva kinnisasja Ringtee tn 45a võõrandamiseks aktsiaseltsile Tartu Veevärk
3. Loa andmine Võru - Kastani - Õnne tn ristmiku ümberehitamise, Rebase tn (lõigus Siili tn - Turu tn) taastusremondi ja Viljandi mnt - Ravila tn ristmiku rekonstrueerimise riigihangete korraldamiseks
4. Loa andmine hulkuvate loomadega läbiviidavate toimingute riigihanke korraldamiseks
5. Loa andmine reisiteenuste riigihangete korraldamiseks Tartu Rakenduslikule Kolledžile
6. Osalemine mittetulundusühingus Eesti Muuseumide Liit
7. Loa andmine projektis "Tähtvere Spordipargi olme- ja teenindushoone rajamine" osalemiseks.
8. Loa andmine konsultatsiooniteenuse allianss/IPT hanke- ja ärimudeli kasutuselevõtuks ning rakendamiseks kahe munitsipaalmaja projekteerimisel ja ehitamisel

Reedesest koosolekust võtsin esimest korda osa digitaalselt ehk zoomi vahendusel. Sisust aru saada ja toimuvat jälgida ei olnud keeruline, kuid viimase punkti hääletamine käis kuidagi nii kiiresti, et ei jõudnud endast isegi märku anda. Eks peab kohanema, kuigi ma sellist digitaalset võimalust kasutan edaspidi pigem erandkorras.

Teemadering oli lai. Tartu 2024 kuraatori projekti toetuse punktis pidas Eesti 200 fraktsioon vajalikuks täpsustada, kuidas on lood korruptsiooniohuga. Vastavasisulise küsimuse ma ka esitasin ettekandjale. Vähemalt vastuse põhjal võib kindel olla, et asjad saavad olema kontrolli all.

Viimane päevakorrapunkt “Loa andmine konsultatsiooniteenuse allianss/IPT hanke- ja ärimudeli kasutuselevõtuks ning rakendamiseks kahe munitsipaalmaja projekteerimisel ja ehitamisel” oli komisjoni liikmete jaoks üksjagu segadusttekitav, vaatamata sellele, et tehti üsna põhjalik ettekanne.

Hanke- ja ärimudeli puhul on tegemist allianss hankega. Soomes on selline mudel kasutuses. Minu jaoks oli keeruline mõista, kuidas selline allianss hange kohandub Eesti õigusruumiga. Oli olemas küll allianss hanke mõiste, kuid seletuskirjas puudus viide Riigihangete seadusele, mille alusel siis seda mudelit rakendama hakatakse. Sellise küsimuse ma ka komisjonis esitasin ja peale komisjoni koosolekut sain ka abilinnapealt sisulise vastuse. Allianss hanke puhul on tegemist konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlusega Riigihangete seaduse § 67 tähenduses. Minu märkus oli asjakohane ja enne eelnõu volikogu ette jõudmist tehakse seal parandusi.

Mõnes eraldi postituses ma üritan ma selle mudeli ka paremini lahti kirjutada. Igatahes on innovatsioon teretulnud ja komisjoni liikmena andsin ma selle kasutuselevõtuks oma heakskiidu. Ka teiste punktide vastu ei olnud komisjoni liikmetel vastuväited ja said konsensuslikult oma heakskiidu.

Koosoleku protokoll: 

https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/gpunid/G5578CEC7C7AFDF6FC225898D0046565F 

10. märts 2023 

Päevakord:

1. Loa andmine Supilinna tiigi puhastamise riigihanke korraldamiseks
2. Loa andmine projektis "Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaatori tegevuse toetamine" osalemiseks
3. Informatsioon linnavara võõrandamisest 2022. aastal
4. Kohal algatatud küsimused

Esimest kahte päevakorra punkti ehk lubade andmist toetati üksmeelselt. 

Kolmas punkt oli aga loogiline jätk 03. veebruaril käsitletud Tartu linnavara eeskirja muutmisele. Toona juhtisin tähelepanu volikogu kaasamisele otsuste tegemisse ja lahendusena pakuti komisjonis välja, et korra aastas antakse ülevaade linnavara võõrandamisest. Minu üllatuseks suudeti ülevaade linnavara võõrandamisest teha juba järgmisel komisjoni istungil ja ettekandjateks olid Kunnar Jürgenson ning Urmas Ahven. Ülevaade oli põhjalik, kuid mul tekkis küsimus vara müügist saadud tulu kasutamise kohta. Esitasin ka vastavasisulise küsimuse, et milline on saadud tulu ehk ligikaudu 2,4 miljoni euro edaspidine sihtotstarve. Mõte oli selles, kas vastav summa reinvesteeritakse või läheb jooksvate kulude katteks. Igal juhul selget vastust ma sellele küsimusele ei saanud, sest ka ametnikud olid antud asjas natuke erineval seisukohal. Rahandusosakonna juhataja Meelis Luht võttis aga lõpuks kogu teema kokku niimoodi, et üldjoontes investeerib linn kordades rohkem, kui linnavara müügist saadud summa. Arusaadav. Aga vastust ma oma küsimusele tegelikult ei saanud. 

Protokollis alati kõik küsimused ja vastused ei kajastu. Mis on ka arusaadav, sest  koosolekust võtab osa palju inimesi ja esitatakse palju küsimusi.  

03. veebruar 2023

Tartu linnavolikogu rahanduskomisjoni koosolek koosnes neljast päevakorrapunktist.

Esimeses punktis käsitlesime "Tartu linnavara eeskiri" muutmist. Sisu oli selles, et linnavara võõrandamiseks ette nähtud vanad alghinnad on osutunud liiga madalaks ja linnavalitsuse plaan on neid alghindu tõsta. et linnavara võõrandamist saaks sujuvalt ellu viia ning ja et ei koormataks linnavolikogu tehniliste küsimustega. Rahanduskomisjoni koosolekul juhtisin tähelepanu, et kaasamine on demokraatlikus ühiskonnas normaalne nähtus ja linnavalitsusele endale on ka mõistlik linnavolinikud varakult kaasata, et hiljem ei tuleks asjatuid etteheiteid mõne müügitehingu kohta: "Vahur Kollom märkis, et eelnõus toodud põhjendus on arusaadav, kuid volikogu peaks olema rohkem kaasatud linnavara võõrandamise otsustesse."

Eesti 200 fraktsioon võttis küll seisukoha, et vastavat muudatusettepanekut me ei toeta. Komisjonis pakuti aga välja lahendus, et sellistest võõrandamistest tehakse korra aastas rahanduskomisjonile konkreetne ülevaade. Iseenesest, kui on võimalik bürokoraatiat vähendada, siis mis meil saab olla selle vastu. Mis muidugi ei tähenda seda, et me vastavasisulist aruannet hiljem ei nõua.

Teise punktina andis Jaak Laineste ülevaate Eesti 200 algatatud eelnõust ehk ülesande andmisest linnavalitsusele Raja 31a krundi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks ja omanikuga vahetuse või kompenseerimise läbirääkimiseks. Sel teemal ei valitsenud komisjonis üksmeelt ja pigem nii mõnigi komisjoni liige pidas seda ettekannet ajaraiskamiseks. Linnavalitsuse seisukohad olid otsitud ja formaalsed ning viidati sellele, et Keskkonnaamet pole linnale ametlikku menetluse lõpetuse kirja saatnud, siis protsess veel käib ja linn tormab sel juhul sündmustest ette. Kogu arutelu käis siis Sanatoorimumi pargi staatuse ümber. Ma ütleks, et rahanduskomisjonist ei kumanud küll väga sellist rohelist mõtteviisi ja mulle tundub, et Eesti 200 on tänasel päeval kahtlemata keskkonnateemadel esikõneleja Tartu linnavolikogus.

Kolmandas punktis anti ülevaade omavalitsuste finantsolukorra hindamisest, teenuste olukorrast ja arenguvõimalustest: kuidas hinnata ja võrrelda omavalitsusi ning mille alusel hindab riik kohalike omavalitsuste tegevust. Samuti linna rahanduse hetkeseisust. Seda teemat käsitlen detailsemalt kunagi tulevikus.

Neljandas punktis jagati infot Tartu linna haridusasutuste haldamise ja hooldamise keskse korraldamise kohta. Lihtsamalt öeldes koolide ja lasteaedade hooldamise kohta. Linn on teinud vastavad hanked ja kaks firmat osutavad siis vajalikku hooldus- ja renoveerimisteenust. Ehk koolide- ja lasteaedade juhid ei pea enam ise neid asju korraldama. Igati mõistlik lahendus.

13. veebruar 2023 

Kui Mario isaga koolimajja jõudis, oli tundide alguseni aega veel nelikümmend viis minutit. Nimelt algavad Karlova koolis tunnid kell üheksa hommikul. Kooli vilistlasena oli täna au minna Karlova kooli Salme tänava õppehoonesse koos pojaga, sest Tartu linnavolikogu rahanduskomisjoni istung toimus klassis number 113. Esmase ekskursiooni tegi 3. veebruaril 1940.a avatud õppehoones siis poeg ja esimese asjana tutvustati kolmandal korrusel asuvat ping-pongi lauda. Laud oli kahjuks hõivatud ja ping-pongi lahing jäi pidamata.

Salme 1a aadressil asuva maja kavandas legendaarne Tartu arhitekt Arnold Matteus. Ehituse käigus koostatud muudatusprojekti, mis puudutas nii mõningaid interjööri- kui ka eksterjööridetaile, allkirjastas Voldemar Tippel. Hoonet nimetatakse üldistatult modernistlikuks ja seal on nii funktsionalismi, esindustraditsionalismi kui ka art deco ilminguid. Maja on muinsuskaitse all. Vaata ka postitusele lisatud pilte.
Rahanduskomisjoni päevakord koosnes neljast punktist ja esimene neist oli tutvumine Karlova kooli uue õppehoonega ja seda koos direktor Krista Andresoniga. Igati sümpaatne direktor, kes jättis laheda mulje juba kooliaasta alguses lastevanematele korraldatud üritusel.

Teises punktis andis koolide rekonstureerimise kavast ülevaate linnavarade osakonna ehitusteenistuse juhataja Priit Metsjärv. Karlova kooli Salme tänava õppehoone rekonstrueerumise maksumuseks oli 1300 eurot ruutmeeter ja kokku läks remont maksma ligikaudu 6,6 miljonit eurot. Igati mõistlik hind, arvestades asjaolu, et ehitushinnad on hetkel kordades tõusnud. Hinnatõus mõjutab oluliselt ka koolide investeeringute ja rekonstrueerimise ajakava ning exceli tabelisse tekkis juurde ka uus rida 2040+. Ehk nii mõnigi projekt lükkub kaugele-kaugele tulevikku. Võibolla tasub siiski veel korra mõelda, kas ikka on seda suures mahus keskust kesklinna parki vaja? Ülejäänud raha saaks sel juhul suunata ju koolide renoveerimiseks.

Ihaste kooli rajamist sellest investeeringute tabelist ei leidnud, sestap pole ka endiselt teada, millal elanike rõõmuks kooli sinna rajama hakatakse.
Investeeringute kavas ja prognoosides ei olnud arvestatud toetusmeetmetega. Uusi meetmeid koolide remondiks olevat vähe ja olemasolevatel meetmetel on ranged nõuded või nn ülempiirid, mis teevad taotlemise väga keeruliseks. Helliku lasteaia rekonstrueerimiseks toetumise saamise üheks eeltingimuseks oli näiteks asjaolu, et maja peab jääma sama suureks, kui lammutatud objekt.
Kolmandas päevakorrapunktis andsid Tartumaa arengustrateegia 2040-st ülevaate nii abilinnapea, kui ka Tartumaa Omavalitsuste Liidu juht Sven Tobreluts. Seitsekümmend kuus lehekülge pikka koostööstrateegiat ma siin detailselt analüüsima ei hakka, kuid toon välja siiski mõned faktid. Tartumaal läheb hästi. Elanike arv kasvab kõikides omavalitsustest va Peipsiääre vallas. Selgus, et peagi on juurde vaja uut gümnaasiumi. Vabariigi valitsus on aga vahendeid investeeringuteks vähendanud ja Idaringtee väljaehitamiseks on vaja lisavahendeid, et liiklus Tartu linnast mööda suunata.

Tõenäoliselt ei ole enam uudis, et Tartu linna ümber asuvate kohalike omavalitsuste elanike arv järjest kasvab. Tartu linn oli arengustrateegiasse sisse surunud ka punkti, mis rääkis õiglasest kohalike omavalitsuste tulubaasi jaotusest. Palusin seda ka asjaosalistel põhjendada, et mida selle õiglase jagamise all silmas peetakse. Küsimus on selles, et Tartu linn rajab taristu, mida kasutavad enamjaolt ka teiste kohalike omavalitsuste elanikud. Tasandusfondi rahad on aga järjest Tartu jaoks vähenenud. Kes ei tea, siis tasandusfond on mõeldud valdade ja linnade eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks.

Küsisin ka Tartumaa Omavalitsuste Liidu esindajalt, et kas ta oskab tuua eelmise aasta näitel mõned edulood, mis on Tartumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel teoks saanud? Vastuseks sain, et “Talust kooli” projekt. Üllatus-üllatus, Eestis pole piisavalt mahetootjaid, et mahetoitu pakkuda. Oleme selles osas naaberriikidest kõvasti maha jäänud. Lisan postituse alla ka arengustrateegia dokumendi lingina. Seal on päris huvitavat statistikat: klikka

16. detsember 2022 


Tänase koosoleku põhiteemaks oli kahtlema Tartu linnaeelarve muudatusettepanekud. Eesti 200 fraktsiooni ettepanekud lähtusid eelkõige Tartu rohealade säilimisest ja põhimõttest, et betooni asemel on vaja investeerida meie inimestesse. Sellisel ebastabiilsel ajal, kus hinnatõus kipub ära sööma meie sissetuleku, on tegemist väga mõistlike ettepanekutega. Peamine eesmärk oli toetada kultuuritöötajate miinimtasu võrdsustamist riikliku miinimtasuga ja Tartu linna töötajate miinimumpalga tõusu 1000 eurole kuus. Koalitsioon toetas rahanduskomisjonis kaudselt ainult ühte Eesti 200 fraktsiooni ettepanekut: õpetaja abide, lapsehoidjate ja tugiisikute miinimumpalga tõstmine 1000 eurole kuus.
Koosoleku käigus jõuti opositsiooni tähelepanekutest lähtudes ka tõdemuseni, et muudatusettepanekute tegemiseks linnaeelarvele oli antud liiga lühike tähtaeg. 8. detsembril oli linnaeelarve esimene lugemine ja 12.detsembriks kell 12.00 pidid ettepanekud olema volikogule esitatud. Vahele jäi ka nädalavahetus, kus inimestel on ikka kombeks puhata. Opositsioon on siin kahtlemata kehvemas olukorras ja vajab näiteks oma lubadustele katteallikate leidmiseks oluliselt rohkem infot. Loodame, et järgmisel aastal lisaeelarvet menetledes antakse muudatusettepanekute tegemiseks oluliselt pikem tähtaeg ja ka linnapea leiab lõpuks aega opositsiooni esindajatega kohtuda ning eelarvet või siis lisaeelarvet täpsemalt tutvustada.

Oli hea meel tõdeda, et väga paljudes teistes päevakavas äramärgitud küsimustes valitses konsensus.