Rahanduskomisjon
8. september 2023
Päevakord:
1. Loa andmine
vältimatu sotsiaalabi ostu riigihanke korraldamiseks.
Ettekandja
abilinnapea Mihkel Lees.
Hankega planeeritakse tagada toidu- ja riideabi Tartu linnas aastal 2024 keskmiselt kuni 70 inimesele ühes kuus. Planeeritav teenuse maksumus aastal 2024 on kokku kuni 63 000 eurot. Teenust on hankelepingu alusel osutanud EELK Tartu Pauluse Kogudus.
Igati mõistlik algatus, mida toetasid kõik komisjoni liikmed.
Komisoni liikmetel oli abilinnapeale küsimusi hoolekandereformi mõjude kohta. Hoolekandereform ei ole sel aastal linnaeelarvet oluliselt mõjutanud. Sel aastal saab Tartu linn hakkama. Järgmisel aastal võib aga sellele kuluv summa jääda 1,3-2 miljoni vahele. Ehk tulevikus sellel suurem mõju linnaeelarvele.
2. Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2014. a määruse nr 27 „Koolitoetus“ muutmine.
Ettekandja linnavolikogu liige Silver Kuusik.
Eelnõuga soovitakse muuta alates 1. septembrist 2024 kehtiva koolitoetuse määrasid (esimesse klassi minevale lapsele 150 eurot ja alates teisest klassist 75 eurot lapse kohta aastas) ning laiendada koolitoetust kõikidele õpilastele kuni põhikooli lõpuni, kes õpivad Taru üldhariduskoolides ja kelle enda ja ühe vanema elukoht on rahvastikuregistri järgi Tartu linnas.
Arvestuslik kulu 12 000 õpilasega aastas oleks 1 miljon eurot, seega lisandub linnaeelarvesse juurde kuluna 800 000 eurot aastas. Tegemist oleks linnale üsna suure kuluallikaga. Otsest katteallikat ei olnud eelnõus ära näidatud, mistõttu pidin selle kohta küsima. Katteallikana pakuti välja mõne üksiku investeeringu ärajätmist.
Eesti 200 fraktsioon pooldab pigem vajaduspõhist toetamist. Kuid arvestades asjaolu, et toetused ei ole aastaid tõusnud, siis vajab vastav eelnõu kahtlemata suuremat arutelu.
Vastava eelnõu poolt oli 7 ning vastu 8 komisjoni liiget. Hääletustulemus komisjonis näitab, et teema on paljude jaoks oluline. Eelnõu sa ka minu poolthääle.
3. Informatsioon Tartu linna 2023. aasta kuue kuu eelarve täitmise kohta.
Ettekandja abilinnapea Meelis Leidt.
Võibolla suurim üllatus oli purskkaevu investeeringu maksumus. Seda oli algselt alahinnatud. Viimaste pakkumistega on lõplikuks hinnaks 667 0000 eurot.
Otsest kokkuhoiuplaani ehk kärpekava linnavõimul ei ole. Meelis Luht väitis, et tegevuskulud on suured ja need tuleb üle vaadata. Komisjoni esimees aga märkis, et kui olukord keerulisemaks läheb, siis jäetakse mõned investeeringud tegemata.
Eelarve täitmise visualiseeringuga saab tutvuda siin: https://www.tartu.ee/et/linnaeelarve
16. juuni 2023Peale seda koosolekut otsustasin kirjutada artikli, kus on ka ära märgitud Eesti 200 Tartu linnavolikogu fraktsiooni muudatusettepanekud lisaeelarvesse:
https://vahurkollom.ee/et/linna-eelarvestrateegia-tundub-liiga-optimistlik
02. juuni 2023
Päevakord:
1. Tartu linna 2022. a majandusaasta aruanne ja Tartu linna arengukava 2022. a ülesannete täitmise aruanne. Ettekandjad abilinnapead Priit Humal ja Elo Kiivet.
Majandusaasta aruandest andis ülevaate Tartu linna rahandusosakonna juhataja Meelis Luht. Aruanne oli juba auditeeritud ja ka revisjonikomisjoni poolt üle vaadatud, sestap väga pikka arutelu selle päevakorrapunkti üle ei olnud. Selles punktis tundsin huvi laenukoormuse kohta, viidates ka netovõlakoormusele. ERR andmetel oli Tallinna netovõlakoormus eelmise aasta lõpu seisuga 21,2 protsenti, Tartul 38 protsenti. Seaduse järgi on omavalitsuste lubatud netovõlakoormus tavaolukorras 60 protsenti eelarve tuludest, praegu on lubatud kuni 80 protsenti. Meelis Luhti ERR-le antud arvamuse kohaselt, arvestades euribori tõusu, siis tänavu planeeritakse intressideks 4,8 miljonit ehk pea seitse korda rohkem, kui aastal 2022.
Netovõlakoormusele juhtis tähelepanu ka rahanduskomisjoni liige Indrek Katušin, kes märkis ära, et need näitajad on pidevas muutumises. Kui teha sellest nüüd kiire järeldus, siis mingil ajahetkel võib netovõlakoormus olla ka rohkem, kui lubatud 80 protsenti. Sai juhitud ka tähelepanu, et kui aeg-ajalt tehakse komisjonis ülevaade linna rahalisest seisust, siis võiks välja tuua ka netovõlakoormuse.
Arengukavast tehti samuti ülevaade ja seal jäi mulle silma, et tehtud küsitluse põhjal oli elanike rahulolu haridus- ja õppimisvõimalustega Tartus vähenenud ning langenud 2014. aasta tasemele. Ega ma otsest vastust küsimusele, miks see niimoodi on, ei saanud.
2. Tartu linna 2023. aasta I lisaeelarve. Ettekandja abilinnapea Priit Humal.
Lisaeelarve kandis ette Tartu linna rahandusosakonna juhataja Meelis Luht. Kui vaadata lisaeelarve mõju eelarvele tervikuna, siis põhitegevuse tulem on kokku 141 556 eurot. Komisjonis juhiti tähelepanu, et kulude kärpimine võinuks alata juba sel aastal.
3. Loa andmine korporatsiooniga Fraternitas Liviensis sõlmitud üürilepingu pikendamiseks. Ettekandja abilinnapea Lemmit Kaplinski.
Siin pikka arutelu ei olnud. Kiideti heaks.
4. Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022. a määruse nr 18 "Huvihariduse toetused" muutmine. Ettekandja abilinnapea Lemmit Kaplinski
Põhimõttelist oli tegemist huvihariduse tegevustoetuse maksimaalse määra tõstmist 8% võrra. See tähendaks 7-19aastase noore huvihariduses, huvitegevuses osaluse toetamist senise 250 euro asemel 270 euroga ehk 20 eurolist tõusu. Vajadus tegevustoetust suurendada on tingitud huviharidust ja huvitegevust pakkuvate ühingute suurenenud kulutustest ning eesmärgist hoida õppetasu lapsevanematele taskukohasena. Samuti täpsustati huvihariduse tegevustoetuse taotluse esitamise nõudeid. Mõistlik algatus ja sai komisjoni heakskiidu.
Punktid 5, 6, 7, 8, 9 ja 10 käsitlesid erinevaid riigihankeid, mis oma olemuselt on väga vajaliku ja neid menetleti komisjonis sisuliselt ühe punktina ning komisjon andile nendele oma heakskiidu.
11. Informatsioon
Tartu Veeriku Kooli rekonstrueerimise alternatiividest.
Ettekandja
linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson.
Põhimõtteliselt anti ülevaade, kas rekonstrueerida vana koolimaja või ehitada uus kaasaegsetele nõuetele vastav maja. Linn kaalub uue koolimaja ehitamist. Tõenäoliselt ka õige valik. Kuigi kogu projekteerimis- ja ehitusprotsess võtab kordades kauem aega. Alati aga tekitab küsimusi ehitamise ajaks õppetöö suunamine kuhugi mujale. Nii laste, vanemate, kui ka õpetajate jaoks korralik väljakutse. Ühe variandina pakuti välja Tartu Kroonuaia Kooli ruume aadressil Puiestee 62. Tartu Kroonuaia Kool aga kolib Ploomi tänavale ja hakkab nime kandma Pärli kool.
Arvestades aga asjaolu, et need ruumid vabanevad, siis kas ei peaks tulevikus kaaluma Puiestee kooli rajamist aadressile Puiestee 62.
12. mai 2023
Päevakord:
1. Loa andmine Jaama 72c jäätmejaama haldamise riigihanke korraldamiseks
Antud päevakorrapunktis anti ülevaade riigihanke korraldamiseks Jaama 72c jäätmejaama haldamiseks üheks aastaks. Miks üheks aastaks, seda seetõttu, et järgmisel aastal tehakse uus hange kõikide jäätmejaamade haldamiseks. Eesmärk selline, et kõikidele jäätmejaamadele kehtiks ühesugused nõuded. Komisjonis tekkis küsimus, et kas siis järgmise hanke korraldamisel “suunatakse” hange ühele firmale. Abilinnapea lükkas selle ümber ja juhtis tähelepanu, et mitmete jäätmejaamadele haldamisele saavad ka erinevad firmad kandideerida. Mind isiklikult huvitas, kas aastaks jäätmejaama haldamiseks huvilisi on? Selles osas ei olnud abilinnapea väga optimistlik. Toetasin riigihanget.
2. Ühinemine konsortsiumiga Eesti Vesinikuorg
Eelnõu kohaselt mõistetakse rahvusvaheliselt vesinikuoru all linna, piirkonda või tööstusklastrit, kus kombineeritakse mitmed vesiniku kasutusvõimalused integreeritud ökosüsteemiks, kasutatakse vesinikku suures mahus ja samaaegselt arendatakse väärtusahela erinevate lülide majanduslikku jätkusuutlikkust. Soov on katta kogu vesiniku väärtusahel: tootmine, salvestamine, jaotus ja lõppkasutus.
Põhimõtteliselt võib öelda, et Eesti Vesinukorg on nagu idufirma vesinikutehnoloogia edukaks kasutuselevõtuks ja see tähendab seda, et partnerina panustab Tartu linn 2023. aastal sellesse projekti 20000 eurot.
3. Loa andmine Capital Atlantic OÜga sõlmitud äriruumi üürilepingu muutmiseks
Tegemist oli äriruumi üürilepingu muutmisega lapsehoiu ruumidena kasutamiseks. Seal tegutseb lasteaia Meelespea lastehoid 43 lapsele. Ruumide omanik oli nõus pikendama üürilepingut 5 aasta võrra tähtajaga kuni 30.06.2028 tingimusel, et üüri suurendatakse 10% võrra. Vaadates hinnatõususid, siis 10% hinnatõus ei ole väga suur. Toetasin algatust.
4. Üldhooldusteenuse osutamise kord
1. juulil 2023. a muutub sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (üldhooldusteenus) rahastamise regulatsioon. Põhimõtteliselt aitab kehtestatav määrus kaasa seaduse rakendamisele Tartu linnas. Riigi poolt on seadusemuudatus ülioluline, et abi vajav inimene saaks hooldekodu koha ja suudaks selle eest ka tasuda.
Eelnõus on märgitud, et kui isiku sissetulek (riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses) on üle 740 euro või suurem 2023. aastal kui 635,89 eurot ja tal on täiendavalt kas muud tulu (nt üüritulu) või raha arvelduskontol, siis tasub isik oma osa ise täismahus, st 740 eurot ning Tartu linn tasub isiku eest 760 eurot.
Samas, kui isiku sissetulek on üksnes rahvapension, mille suurus 1. aprillist on 336 eurot ja muid tulusid isikul pole ning tal pole ka raha arvelduskontol, siis tasub isik üldhooldusteenuse eest üksnes rahvapension suuruses ning puudujääva osa isiku osast katab Tartu linn, seega kujuneb Tartu linna osaks 1164 eurot.
Ülejäänud juhtudel jääb Tartu linna osalus 760 ja 1164 euro vahele.
Komisjoni liikmetel oli erinevaid küsimusi, kuid eeldati, et selline rahastamisviis toob tõenäoliselt kaasa hooldekodude hinnatõusu.
5. Tartu korterelamu rekonstrueerimise toetus
Põhimõtteliselt oli tegemist määruse eelnõuga, mis reguleerib projekti "Tartu renoveerib" raames korteriühistu poolt korterelamu rekonstrueerimise ettevalmistamiseks toetuse taotlemise ja korteriühistule toetuse andmise tingimusi ja korda.
Vajalik algatus, et motiveerida korteriühistuid maja renoveerima ja sisuliselt toetatakse eeltööd renoveerimiseks ala projektid jne.
Toetust antakse nagu KredEx-is põhimõttel, kes ees, see mees. Juhtisin komisjoni tähelepanu sellele, et paljud väiksemad kortermajad ei suudagi teatud nõutele vastata, et seda toetust saada. Ehk võibolla peaks see meede olema suunatud just abivajajate järeleaitamiseks?! Selle teema juurde lubati tulevikus tagasi tulla.
6. Tartu linna arengudokumentide koostamise kord
Tutvustati määruse eelnõud, mis sätestab Tartu linna arengut määravate arengudokumentide liigid, nende koostamise, ülevaatamise ja muutmise korra.
Asi oli kenasti kokku võetud ja tutvustati ka erinevaid mudeleid, kuidas Tartu arengukava peaks valmima.
Määruse eelnõus oli märgitud ära, et linna poolt hallatavad asutused peavad arengukava koostama. Üks komisjoni liige tõi ka näitena välja, et kas ka kalmistu peab arengukava koostama? Ei saanudki täpselt aru, kas bürokraatiat tuleb juurde või jääb vähemaks selle määrusega seoses.
Mina aga leidsin määruse juurde kuuluva õiendi lõpust järgmise punkti:
“Täiendavalt on plaanis kaasata erinevaid huvirühmi, et arengukava koostamine toimuks võimalikult laiapõhjalise dialoogiga. Kaasatakse valdkondade eksperte, linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmeid, linnakodanikke, vabaühenduste esindajaid, koolinoori jne. Oluline on hoida huvirühmi informeerituna kogu protsessi vältel, saada neilt tagasisidet erinevates etappides tehtud otsustele ning kaasata neid otsuste tegemise protsessidesse. Selleks koostatakse eraldi kaasamiskava.”
Määruse eelnõu § 2 märkis ära arengudokumendid ja nende vahelised seosed. Punktis viis oli ka ära märgitud muu arengudokument, mille koostamise kohustus tuleneb eriseadusest. Sealt tekkiski mul küsimus, et kas kaasamiskava on ka arengudokument? Abilinnapäeva väitis, et ei ole. Ehk kaasamine tehakse ära enne arengudokumendi valmimist. Selgus, et kaasamine on protseduuriline küsimus.
7. Kohal algatatud küsimused
EKRE fraktsioon oli esitanud küsimuse maamaksu tõusu kohta. Eesmärk oli teada saada, kas Tartus maamaks tõuseb. Nimelt on tulekul seadusemuudatus, mis võimaldab suurendada kohaliku omavalitsuse tulubaasi maamaksu suurema laekumise võrra ehk seaduse järgi kaob ära ülempiir ja Tartu linn saab oma määra kehtestada. Selgus, et niipea selles osas muudatusi aset ei leia. Kuid selle küsimuse juurde tullakse tulevikus tagasi.
14. aprill 2023
1. Tartu 2024 kuraatori projekti toetus
2. Loa andmine Tartu linna omandis oleva kinnisasja Ringtee tn 45a võõrandamiseks aktsiaseltsile Tartu Veevärk
3. Loa andmine Võru - Kastani - Õnne tn ristmiku ümberehitamise, Rebase tn (lõigus Siili tn - Turu tn) taastusremondi ja Viljandi mnt - Ravila tn ristmiku rekonstrueerimise riigihangete korraldamiseks
4. Loa andmine hulkuvate loomadega läbiviidavate toimingute riigihanke korraldamiseks
5. Loa andmine reisiteenuste riigihangete korraldamiseks Tartu Rakenduslikule Kolledžile
6. Osalemine mittetulundusühingus Eesti Muuseumide Liit
7. Loa andmine projektis "Tähtvere Spordipargi olme- ja teenindushoone rajamine" osalemiseks.
8. Loa andmine konsultatsiooniteenuse allianss/IPT hanke- ja ärimudeli kasutuselevõtuks ning rakendamiseks kahe munitsipaalmaja projekteerimisel ja ehitamisel
Reedesest koosolekust võtsin esimest korda osa digitaalselt ehk zoomi vahendusel. Sisust aru saada ja toimuvat jälgida ei olnud keeruline, kuid viimase punkti hääletamine käis kuidagi nii kiiresti, et ei jõudnud endast isegi märku anda. Eks peab kohanema, kuigi ma sellist digitaalset võimalust kasutan edaspidi pigem erandkorras.
Teemadering oli lai. Tartu 2024 kuraatori projekti toetuse punktis pidas Eesti 200 fraktsioon vajalikuks täpsustada, kuidas on lood korruptsiooniohuga. Vastavasisulise küsimuse ma ka esitasin ettekandjale. Vähemalt vastuse põhjal võib kindel olla, et asjad saavad olema kontrolli all.
Viimane päevakorrapunkt “Loa andmine konsultatsiooniteenuse allianss/IPT hanke- ja ärimudeli kasutuselevõtuks ning rakendamiseks kahe munitsipaalmaja projekteerimisel ja ehitamisel” oli komisjoni liikmete jaoks üksjagu segadusttekitav, vaatamata sellele, et tehti üsna põhjalik ettekanne.
Hanke- ja ärimudeli puhul on tegemist allianss hankega. Soomes on selline mudel kasutuses. Minu jaoks oli keeruline mõista, kuidas selline allianss hange kohandub Eesti õigusruumiga. Oli olemas küll allianss hanke mõiste, kuid seletuskirjas puudus viide Riigihangete seadusele, mille alusel siis seda mudelit rakendama hakatakse. Sellise küsimuse ma ka komisjonis esitasin ja peale komisjoni koosolekut sain ka abilinnapealt sisulise vastuse. Allianss hanke puhul on tegemist konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlusega Riigihangete seaduse § 67 tähenduses. Minu märkus oli asjakohane ja enne eelnõu volikogu ette jõudmist tehakse seal parandusi.
Mõnes eraldi postituses ma üritan ma selle mudeli ka paremini lahti kirjutada. Igatahes on innovatsioon teretulnud ja komisjoni liikmena andsin ma selle kasutuselevõtuks oma heakskiidu. Ka teiste punktide vastu ei olnud komisjoni liikmetel vastuväited ja said konsensuslikult oma heakskiidu.
Koosoleku protokoll:
https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/gpunid/G5578CEC7C7AFDF6FC225898D0046565F
10. märts 2023Päevakord:
1. Loa andmine Supilinna tiigi puhastamise riigihanke korraldamiseks
2. Loa andmine projektis "Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaatori tegevuse toetamine" osalemiseks
3. Informatsioon linnavara võõrandamisest 2022. aastal
4. Kohal algatatud küsimused
Esimest kahte päevakorra punkti ehk lubade andmist toetati üksmeelselt.
Kolmas punkt oli aga loogiline jätk 03. veebruaril käsitletud Tartu linnavara eeskirja muutmisele. Toona juhtisin tähelepanu volikogu kaasamisele otsuste tegemisse ja lahendusena pakuti komisjonis välja, et korra aastas antakse ülevaade linnavara võõrandamisest. Minu üllatuseks suudeti ülevaade linnavara võõrandamisest teha juba järgmisel komisjoni istungil ja ettekandjateks olid Kunnar Jürgenson ning Urmas Ahven. Ülevaade oli põhjalik, kuid mul tekkis küsimus vara müügist saadud tulu kasutamise kohta. Esitasin ka vastavasisulise küsimuse, et milline on saadud tulu ehk ligikaudu 2,4 miljoni euro edaspidine sihtotstarve. Mõte oli selles, kas vastav summa reinvesteeritakse või läheb jooksvate kulude katteks. Igal juhul selget vastust ma sellele küsimusele ei saanud, sest ka ametnikud olid antud asjas natuke erineval seisukohal. Rahandusosakonna juhataja Meelis Luht võttis aga lõpuks kogu teema kokku niimoodi, et üldjoontes investeerib linn kordades rohkem, kui linnavara müügist saadud summa. Arusaadav. Aga vastust ma oma küsimusele tegelikult ei saanud.
Protokollis alati kõik küsimused ja vastused ei kajastu. Mis on ka arusaadav, sest koosolekust võtab osa palju inimesi ja esitatakse palju küsimusi.
Esimeses punktis käsitlesime "Tartu linnavara eeskiri" muutmist. Sisu oli selles, et linnavara võõrandamiseks ette nähtud vanad alghinnad on osutunud liiga madalaks ja linnavalitsuse plaan on neid alghindu tõsta. et linnavara võõrandamist saaks sujuvalt ellu viia ning ja et ei koormataks linnavolikogu tehniliste küsimustega. Rahanduskomisjoni koosolekul juhtisin tähelepanu, et kaasamine on demokraatlikus ühiskonnas normaalne nähtus ja linnavalitsusele endale on ka mõistlik linnavolinikud varakult kaasata, et hiljem ei tuleks asjatuid etteheiteid mõne müügitehingu kohta: "Vahur Kollom märkis, et eelnõus toodud põhjendus on arusaadav, kuid volikogu peaks olema rohkem kaasatud linnavara võõrandamise otsustesse."
Neljandas punktis jagati infot Tartu linna haridusasutuste haldamise ja hooldamise keskse korraldamise kohta. Lihtsamalt öeldes koolide ja lasteaedade hooldamise kohta. Linn on teinud vastavad hanked ja kaks firmat osutavad siis vajalikku hooldus- ja renoveerimisteenust. Ehk koolide- ja lasteaedade juhid ei pea enam ise neid asju korraldama. Igati mõistlik lahendus.
13. veebruar 2023
Salme 1a aadressil asuva maja kavandas legendaarne Tartu arhitekt Arnold Matteus. Ehituse käigus koostatud muudatusprojekti, mis puudutas nii mõningaid interjööri- kui ka eksterjööridetaile, allkirjastas Voldemar Tippel. Hoonet nimetatakse üldistatult modernistlikuks ja seal on nii funktsionalismi, esindustraditsionalismi kui ka art deco ilminguid. Maja on muinsuskaitse all. Vaata ka postitusele lisatud pilte.
Teises punktis andis koolide rekonstureerimise kavast ülevaate linnavarade osakonna ehitusteenistuse juhataja Priit Metsjärv. Karlova kooli Salme tänava õppehoone rekonstrueerumise maksumuseks oli 1300 eurot ruutmeeter ja kokku läks remont maksma ligikaudu 6,6 miljonit eurot. Igati mõistlik hind, arvestades asjaolu, et ehitushinnad on hetkel kordades tõusnud. Hinnatõus mõjutab oluliselt ka koolide investeeringute ja rekonstrueerimise ajakava ning exceli tabelisse tekkis juurde ka uus rida 2040+. Ehk nii mõnigi projekt lükkub kaugele-kaugele tulevikku. Võibolla tasub siiski veel korra mõelda, kas ikka on seda suures mahus keskust kesklinna parki vaja? Ülejäänud raha saaks sel juhul suunata ju koolide renoveerimiseks.
Ihaste kooli rajamist sellest investeeringute tabelist ei leidnud, sestap pole ka endiselt teada, millal elanike rõõmuks kooli sinna rajama hakatakse.
Tõenäoliselt ei ole enam uudis, et Tartu linna ümber asuvate kohalike omavalitsuste elanike arv järjest kasvab. Tartu linn oli arengustrateegiasse sisse surunud ka punkti, mis rääkis õiglasest kohalike omavalitsuste tulubaasi jaotusest. Palusin seda ka asjaosalistel põhjendada, et mida selle õiglase jagamise all silmas peetakse. Küsimus on selles, et Tartu linn rajab taristu, mida kasutavad enamjaolt ka teiste kohalike omavalitsuste elanikud. Tasandusfondi rahad on aga järjest Tartu jaoks vähenenud. Kes ei tea, siis tasandusfond on mõeldud valdade ja linnade eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks.
Küsisin ka Tartumaa Omavalitsuste Liidu esindajalt, et kas ta oskab tuua eelmise aasta näitel mõned edulood, mis on Tartumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel teoks saanud? Vastuseks sain, et “Talust kooli” projekt. Üllatus-üllatus, Eestis pole piisavalt mahetootjaid, et mahetoitu pakkuda. Oleme selles osas naaberriikidest kõvasti maha jäänud. Lisan postituse alla ka arengustrateegia dokumendi lingina. Seal on päris huvitavat statistikat: klikka.
16. detsember 2022
Oli hea meel tõdeda, et väga paljudes teistes päevakavas äramärgitud küsimustes valitses konsensus.