Rahanduskomisjon
Alates 8. detsembrist 2022.a olen Tartu linnavolikogu rahanduskomisjoni liige. Siin annan ülevaate rahanduskomisjonis toimunust.
10. märts 2023
Päevakord:
1. Loa andmine Supilinna tiigi puhastamise riigihanke korraldamiseks
2. Loa andmine projektis "Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaatori tegevuse toetamine" osalemiseks
3. Informatsioon linnavara võõrandamisest 2022. aastal
4. Kohal algatatud küsimused
Esimest kahte päevakorra punkti ehk lubade andmist toetati üksmeelselt.
Kolmas punkt oli aga loogiline jätk 03. veebruaril käsitletud Tartu linnavara eeskirja muutmisele. Toona juhtisin tähelepanu volikogu kaasamisele otsuste tegemisse ja lahendusena pakuti komisjonis välja, et korra aastas antakse ülevaade linnavara võõrandamisest. Minu üllatuseks suudeti ülevaade linnavara võõrandamisest teha juba järgmisel komisjoni istungil ja ettekandjateks olid Kunnar Jürgenson ning Urmas Ahven. Ülevaade oli põhjalik, kuid mul tekkis küsimus vara müügist saadud tulu kasutamise kohta. Esitasin ka vastavasisulise küsimuse, et milline on saadud tulu ehk ligikaudu 2,4 miljoni euro edaspidine sihtotstarve. Mõte oli selles, kas vastav summa reinvesteeritakse või läheb jooksvate kulude katteks. Igal juhul selget vastust ma sellele küsimusele ei saanud, sest ka ametnikud olid antud asjas natuke erineval seisukohal. Rahandusosakonna juhataja Meelis Luht võttis aga lõpuks kogu teema kokku niimoodi, et üldjoontes investeerib linn kordades rohkem, kui linnavara müügist saadud summa. Arusaadav. Aga vastust ma oma küsimusele tegelikult ei saanud.
Protokollis alati kõik küsimused ja vastused ei kajastu. Mis on ka arusaadav, sest koosolekust võtab osa palju inimesi ja esitatakse palju küsimusi.
Esimeses punktis käsitlesime "Tartu linnavara eeskiri" muutmist. Sisu oli selles, et linnavara võõrandamiseks ette nähtud vanad alghinnad on osutunud liiga madalaks ja linnavalitsuse plaan on neid alghindu tõsta. et linnavara võõrandamist saaks sujuvalt ellu viia ning ja et ei koormataks linnavolikogu tehniliste küsimustega. Rahanduskomisjoni koosolekul juhtisin tähelepanu, et kaasamine on demokraatlikus ühiskonnas normaalne nähtus ja linnavalitsusele endale on ka mõistlik linnavolinikud varakult kaasata, et hiljem ei tuleks asjatuid etteheiteid mõne müügitehingu kohta: "Vahur Kollom märkis, et eelnõus toodud põhjendus on arusaadav, kuid volikogu peaks olema rohkem kaasatud linnavara võõrandamise otsustesse."
Neljandas punktis jagati infot Tartu linna haridusasutuste haldamise ja hooldamise keskse korraldamise kohta. Lihtsamalt öeldes koolide ja lasteaedade hooldamise kohta. Linn on teinud vastavad hanked ja kaks firmat osutavad siis vajalikku hooldus- ja renoveerimisteenust. Ehk koolide- ja lasteaedade juhid ei pea enam ise neid asju korraldama. Igati mõistlik lahendus.
13. veebruar 2023
Salme 1a aadressil asuva maja kavandas legendaarne Tartu arhitekt Arnold Matteus. Ehituse käigus koostatud muudatusprojekti, mis puudutas nii mõningaid interjööri- kui ka eksterjööridetaile, allkirjastas Voldemar Tippel. Hoonet nimetatakse üldistatult modernistlikuks ja seal on nii funktsionalismi, esindustraditsionalismi kui ka art deco ilminguid. Maja on muinsuskaitse all. Vaata ka postitusele lisatud pilte.
Teises punktis andis koolide rekonstureerimise kavast ülevaate linnavarade osakonna ehitusteenistuse juhataja Priit Metsjärv. Karlova kooli Salme tänava õppehoone rekonstrueerumise maksumuseks oli 1300 eurot ruutmeeter ja kokku läks remont maksma ligikaudu 6,6 miljonit eurot. Igati mõistlik hind, arvestades asjaolu, et ehitushinnad on hetkel kordades tõusnud. Hinnatõus mõjutab oluliselt ka koolide investeeringute ja rekonstrueerimise ajakava ning exceli tabelisse tekkis juurde ka uus rida 2040+. Ehk nii mõnigi projekt lükkub kaugele-kaugele tulevikku. Võibolla tasub siiski veel korra mõelda, kas ikka on seda suures mahus keskust kesklinna parki vaja? Ülejäänud raha saaks sel juhul suunata ju koolide renoveerimiseks.
Ihaste kooli rajamist sellest investeeringute tabelist ei leidnud, sestap pole ka endiselt teada, millal elanike rõõmuks kooli sinna rajama hakatakse.
Tõenäoliselt ei ole enam uudis, et Tartu linna ümber asuvate kohalike omavalitsuste elanike arv järjest kasvab. Tartu linn oli arengustrateegiasse sisse surunud ka punkti, mis rääkis õiglasest kohalike omavalitsuste tulubaasi jaotusest. Palusin seda ka asjaosalistel põhjendada, et mida selle õiglase jagamise all silmas peetakse. Küsimus on selles, et Tartu linn rajab taristu, mida kasutavad enamjaolt ka teiste kohalike omavalitsuste elanikud. Tasandusfondi rahad on aga järjest Tartu jaoks vähenenud. Kes ei tea, siis tasandusfond on mõeldud valdade ja linnade eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks.
Küsisin ka Tartumaa Omavalitsuste Liidu esindajalt, et kas ta oskab tuua eelmise aasta näitel mõned edulood, mis on Tartumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel teoks saanud? Vastuseks sain, et “Talust kooli” projekt. Üllatus-üllatus, Eestis pole piisavalt mahetootjaid, et mahetoitu pakkuda. Oleme selles osas naaberriikidest kõvasti maha jäänud. Lisan postituse alla ka arengustrateegia dokumendi lingina. Seal on päris huvitavat statistikat: klikka.
16. detsember 2022
Oli hea meel tõdeda, et väga paljudes teistes päevakavas äramärgitud küsimustes valitses konsensus.
10. märts 2023
Päevakord:
1. Loa andmine Supilinna tiigi puhastamise riigihanke korraldamiseks
2. Loa andmine projektis "Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaatori tegevuse toetamine" osalemiseks
3. Informatsioon linnavara võõrandamisest 2022. aastal
4. Kohal algatatud küsimused
Esimest kahte päevakorra punkti ehk lubade andmist toetati üksmeelselt.
Kolmas punkt oli aga loogiline jätk 03. veebruaril käsitletud Tartu linnavara eeskirja muutmisele. Toona juhtisin tähelepanu volikogu kaasamisele otsuste tegemisse ja lahendusena pakuti komisjonis välja, et korra aastas antakse ülevaade linnavara võõrandamisest. Minu üllatuseks suudeti ülevaade linnavara võõrandamisest teha juba järgmisel komisjoni istungil ja ettekandjateks olid Kunnar Jürgenson ning Urmas Ahven. Ülevaade oli põhjalik, kuid mul tekkis küsimus vara müügist saadud tulu kasutamise kohta. Esitasin ka vastavasisulise küsimuse, et milline on saadud tulu ehk ligikaudu 2,4 miljoni euro edaspidine sihtotstarve. Mõte oli selles, kas vastav summa reinvesteeritakse või läheb jooksvate kulude katteks. Igal juhul selget vastust ma sellele küsimusele ei saanud, sest ka ametnikud olid antud asjas natuke erineval seisukohal. Rahandusosakonna juhataja Meelis Luht võttis aga lõpuks kogu teema kokku niimoodi, et üldjoontes investeerib linn kordades rohkem, kui linnavara müügist saadud summa. Arusaadav. Aga vastust ma oma küsimusele tegelikult ei saanud.
Protokollis alati kõik küsimused ja vastused ei kajastu. Mis on ka arusaadav, sest koosolekust võtab osa palju inimesi ja esitatakse palju küsimusi.
03. veebruar 2023
Tartu linnavolikogu rahanduskomisjoni koosolek koosnes neljast päevakorrapunktist.
Esimeses punktis käsitlesime "Tartu linnavara eeskiri" muutmist. Sisu oli selles, et linnavara võõrandamiseks ette nähtud vanad alghinnad on osutunud liiga madalaks ja linnavalitsuse plaan on neid alghindu tõsta. et linnavara võõrandamist saaks sujuvalt ellu viia ning ja et ei koormataks linnavolikogu tehniliste küsimustega. Rahanduskomisjoni koosolekul juhtisin tähelepanu, et kaasamine on demokraatlikus ühiskonnas normaalne nähtus ja linnavalitsusele endale on ka mõistlik linnavolinikud varakult kaasata, et hiljem ei tuleks asjatuid etteheiteid mõne müügitehingu kohta: "Vahur Kollom märkis, et eelnõus toodud põhjendus on arusaadav, kuid volikogu peaks olema rohkem kaasatud linnavara võõrandamise otsustesse."
Eesti 200 fraktsioon võttis küll seisukoha, et vastavat muudatusettepanekut me ei toeta. Komisjonis pakuti aga välja lahendus, et sellistest võõrandamistest tehakse korra aastas rahanduskomisjonile konkreetne ülevaade. Iseenesest, kui on võimalik bürokoraatiat vähendada, siis mis meil saab olla selle vastu. Mis muidugi ei tähenda seda, et me vastavasisulist aruannet hiljem ei nõua.
Teise punktina andis Jaak Laineste ülevaate Eesti 200 algatatud eelnõust ehk ülesande andmisest linnavalitsusele Raja 31a krundi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks ja omanikuga vahetuse või kompenseerimise läbirääkimiseks. Sel teemal ei valitsenud komisjonis üksmeelt ja pigem nii mõnigi komisjoni liige pidas seda ettekannet ajaraiskamiseks. Linnavalitsuse seisukohad olid otsitud ja formaalsed ning viidati sellele, et Keskkonnaamet pole linnale ametlikku menetluse lõpetuse kirja saatnud, siis protsess veel käib ja linn tormab sel juhul sündmustest ette. Kogu arutelu käis siis Sanatoorimumi pargi staatuse ümber. Ma ütleks, et rahanduskomisjonist ei kumanud küll väga sellist rohelist mõtteviisi ja mulle tundub, et Eesti 200 on tänasel päeval kahtlemata keskkonnateemadel esikõneleja Tartu linnavolikogus.
Kolmandas punktis anti ülevaade omavalitsuste finantsolukorra hindamisest, teenuste olukorrast ja arenguvõimalustest: kuidas hinnata ja võrrelda omavalitsusi ning mille alusel hindab riik kohalike omavalitsuste tegevust. Samuti linna rahanduse hetkeseisust. Seda teemat käsitlen detailsemalt kunagi tulevikus.
Neljandas punktis jagati infot Tartu linna haridusasutuste haldamise ja hooldamise keskse korraldamise kohta. Lihtsamalt öeldes koolide ja lasteaedade hooldamise kohta. Linn on teinud vastavad hanked ja kaks firmat osutavad siis vajalikku hooldus- ja renoveerimisteenust. Ehk koolide- ja lasteaedade juhid ei pea enam ise neid asju korraldama. Igati mõistlik lahendus.
13. veebruar 2023
Kui Mario isaga koolimajja jõudis, oli tundide alguseni aega veel nelikümmend viis minutit. Nimelt algavad Karlova koolis tunnid kell üheksa hommikul. Kooli vilistlasena oli täna au minna Karlova kooli Salme tänava õppehoonesse koos pojaga, sest Tartu linnavolikogu rahanduskomisjoni istung toimus klassis number 113. Esmase ekskursiooni tegi 3. veebruaril 1940.a avatud õppehoones siis poeg ja esimese asjana tutvustati kolmandal korrusel asuvat ping-pongi lauda. Laud oli kahjuks hõivatud ja ping-pongi lahing jäi pidamata.
Salme 1a aadressil asuva maja kavandas legendaarne Tartu arhitekt Arnold Matteus. Ehituse käigus koostatud muudatusprojekti, mis puudutas nii mõningaid interjööri- kui ka eksterjööridetaile, allkirjastas Voldemar Tippel. Hoonet nimetatakse üldistatult modernistlikuks ja seal on nii funktsionalismi, esindustraditsionalismi kui ka art deco ilminguid. Maja on muinsuskaitse all. Vaata ka postitusele lisatud pilte.
Rahanduskomisjoni päevakord koosnes neljast punktist ja esimene neist oli tutvumine Karlova kooli uue õppehoonega ja seda koos direktor Krista Andresoniga. Igati sümpaatne direktor, kes jättis laheda mulje juba kooliaasta alguses lastevanematele korraldatud üritusel.
Teises punktis andis koolide rekonstureerimise kavast ülevaate linnavarade osakonna ehitusteenistuse juhataja Priit Metsjärv. Karlova kooli Salme tänava õppehoone rekonstrueerumise maksumuseks oli 1300 eurot ruutmeeter ja kokku läks remont maksma ligikaudu 6,6 miljonit eurot. Igati mõistlik hind, arvestades asjaolu, et ehitushinnad on hetkel kordades tõusnud. Hinnatõus mõjutab oluliselt ka koolide investeeringute ja rekonstrueerimise ajakava ning exceli tabelisse tekkis juurde ka uus rida 2040+. Ehk nii mõnigi projekt lükkub kaugele-kaugele tulevikku. Võibolla tasub siiski veel korra mõelda, kas ikka on seda suures mahus keskust kesklinna parki vaja? Ülejäänud raha saaks sel juhul suunata ju koolide renoveerimiseks.
Ihaste kooli rajamist sellest investeeringute tabelist ei leidnud, sestap pole ka endiselt teada, millal elanike rõõmuks kooli sinna rajama hakatakse.
Investeeringute kavas ja prognoosides ei olnud arvestatud toetusmeetmetega. Uusi meetmeid koolide remondiks olevat vähe ja olemasolevatel meetmetel on ranged nõuded või nn ülempiirid, mis teevad taotlemise väga keeruliseks. Helliku lasteaia rekonstrueerimiseks toetumise saamise üheks eeltingimuseks oli näiteks asjaolu, et maja peab jääma sama suureks, kui lammutatud objekt.
Kolmandas päevakorrapunktis andsid Tartumaa arengustrateegia 2040-st ülevaate nii abilinnapea, kui ka Tartumaa Omavalitsuste Liidu juht Sven Tobreluts. Seitsekümmend kuus lehekülge pikka koostööstrateegiat ma siin detailselt analüüsima ei hakka, kuid toon välja siiski mõned faktid. Tartumaal läheb hästi. Elanike arv kasvab kõikides omavalitsustest va Peipsiääre vallas. Selgus, et peagi on juurde vaja uut gümnaasiumi. Vabariigi valitsus on aga vahendeid investeeringuteks vähendanud ja Idaringtee väljaehitamiseks on vaja lisavahendeid, et liiklus Tartu linnast mööda suunata.
Tõenäoliselt ei ole enam uudis, et Tartu linna ümber asuvate kohalike omavalitsuste elanike arv järjest kasvab. Tartu linn oli arengustrateegiasse sisse surunud ka punkti, mis rääkis õiglasest kohalike omavalitsuste tulubaasi jaotusest. Palusin seda ka asjaosalistel põhjendada, et mida selle õiglase jagamise all silmas peetakse. Küsimus on selles, et Tartu linn rajab taristu, mida kasutavad enamjaolt ka teiste kohalike omavalitsuste elanikud. Tasandusfondi rahad on aga järjest Tartu jaoks vähenenud. Kes ei tea, siis tasandusfond on mõeldud valdade ja linnade eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks.
Küsisin ka Tartumaa Omavalitsuste Liidu esindajalt, et kas ta oskab tuua eelmise aasta näitel mõned edulood, mis on Tartumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel teoks saanud? Vastuseks sain, et “Talust kooli” projekt. Üllatus-üllatus, Eestis pole piisavalt mahetootjaid, et mahetoitu pakkuda. Oleme selles osas naaberriikidest kõvasti maha jäänud. Lisan postituse alla ka arengustrateegia dokumendi lingina. Seal on päris huvitavat statistikat: klikka.
16. detsember 2022
Tänase koosoleku põhiteemaks oli kahtlema Tartu linnaeelarve muudatusettepanekud. Eesti 200 fraktsiooni ettepanekud lähtusid eelkõige Tartu rohealade säilimisest ja põhimõttest, et betooni asemel on vaja investeerida meie inimestesse. Sellisel ebastabiilsel ajal, kus hinnatõus kipub ära sööma meie sissetuleku, on tegemist väga mõistlike ettepanekutega. Peamine eesmärk oli toetada kultuuritöötajate miinimtasu võrdsustamist riikliku miinimtasuga ja Tartu linna töötajate miinimumpalga tõusu 1000 eurole kuus. Koalitsioon toetas rahanduskomisjonis kaudselt ainult ühte Eesti 200 fraktsiooni ettepanekut: õpetaja abide, lapsehoidjate ja tugiisikute miinimumpalga tõstmine 1000 eurole kuus.
Koosoleku käigus jõuti opositsiooni tähelepanekutest lähtudes ka tõdemuseni, et muudatusettepanekute tegemiseks linnaeelarvele oli antud liiga lühike tähtaeg. 8. detsembril oli linnaeelarve esimene lugemine ja 12.detsembriks kell 12.00 pidid ettepanekud olema volikogule esitatud. Vahele jäi ka nädalavahetus, kus inimestel on ikka kombeks puhata. Opositsioon on siin kahtlemata kehvemas olukorras ja vajab näiteks oma lubadustele katteallikate leidmiseks oluliselt rohkem infot. Loodame, et järgmisel aastal lisaeelarvet menetledes antakse muudatusettepanekute tegemiseks oluliselt pikem tähtaeg ja ka linnapea leiab lõpuks aega opositsiooni esindajatega kohtuda ning eelarvet või siis lisaeelarvet täpsemalt tutvustada.
Oli hea meel tõdeda, et väga paljudes teistes päevakavas äramärgitud küsimustes valitses konsensus.