Linna eelarvestrateegia tundub liiga optimistlik

Tartu linnavolikogus võeti 29.juunil vastu lisaeelarve ning ka arengu- ja eelarvestrateegia, mis suunati avalikule väljapanekule. Lisaeelarve põhitegevuse tulem on kokku 141 556 eurot. Rahanduskomisjoni istungitel osalenud ametnike väidete kohaselt saab tulem olema siiski positiivsem, kui aga nüüd mõelda netovõlakoormusele, siis sellise tulemi korral ei ole linna väljavaated just kõige paremad.

Lisaeelarve ei sisaldanud ka kärpeplaane, sellele juhtisid komisjonis tähelepanu lausa koalitsiooni esindajad ise.

Erakond Eesti 200 fraktsioon tegi lisaeelarvesse järgmised ettepanekud: Raja 31a detailplaneeringu ala kinnistute linnale omandamine; tänapäevane ja kaasav kommunikatsioonivahend Tartu kodanikele. Esialgse lahenduse leidmine, võimaliku prototüübi loomine ja eeluuringud; tõsta kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumtasu võrdseks riikliku miinimumtasuga 1600 eurot kuus.

Raja 31a kinnistu omandamise ettepanek tehti sisuliselt ajaloolise Sanatooriumi pargi säilitamiseks. Kui mujal Euroopas luuakse parke juurde, torkab Tartu linnavõim silma nende vähendamisega.

Tänapäevase ja kaasava kommunikatsioonivahendi puudus paistis eriti hästi välja rattaralli toimumise ajal, sest Tartu kodanikud ei saanud vajalikku infot õigel hetkel. Eesti 200 ettepanekud ei saanud juba väljakujunenud tava kohaselt volikogu enamuse toetust.

Komisjonides kahtlemata arutati nende punktide üle ja koalitsioon on info teadmiseks võtnud. Mõnevõrra huvitav oli aga komisjonis koalitsiooni kriitika pakutud ettepanekute katteallikate kohta. Kummaline on, et linnavalitsus võib sarnase katteallika välja pakkuda, kuid opositsiooni esindajad mitte. Katteallikate äramärkimises ei olnud ühel meelel isegi koalitsioonipoliitikud ise.

Eelarvestrateegia on aga koostatud liiga optimistlikult. Aastal 2027 jõuame linnas kriitilise punktini võlakoormuse maksimumpiiris. Linnaeelarvest läheb ka praegu väga suur summa intressimakseteks ja paljuski hakatakse neid puudujääke tulevikus finantseerima maamaksu arvelt.

Eelarvestrateegia koostati neljaks aastaks, kuid milline võib linna netovõlakoormus olla aastatel 2028–2029 olukorras, kus 2027 on alanud südalinna kultuurikeskuse ehitus? Teiste suuremate objektide rajamine on näidanud, kui palju võivad ehitushinnad kallineda. Komisjonis linnavalitsuse esindaja küll väitis, et on olemas pikem vaade kui neli aastat ja selle järgi jääb netovõlakoormus lubatud piirile, kui viiakse ellu see, mida eelarvestrateegia lähiaastateks ette näeb.

Kas ikka viiakse ellu ja kas eelarvestrateegias on ikka arvestatud näiteks majanduslangusest tingitud tulude vähenemisega? Arvestades asjaolu, et juba koolide ehitus ja renoveerimine on läinud mitu korda kallimaks, siis milliseks kujuneb südalinna kultuurikeskuse lõppmaksumus linna jaoks? Linna võlakoormus on suur ja eelarvestrateegias esitatud plaanid liiga optimistlikud.