- Kui riigikogu võtab vastu seadusi, mis on eos millegagi vastuolus, annab see hinnangu nende tööle.
- Riigikogu liikmete ehk seadusandjate roll peab ajas oluliselt ja sisuliselt kasvama.
- Otsustajatel on vaja keskenduda riigi reformimisele ja riigi kulude kärpimisele.
Eriti jäi mulle uudisest silma riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõuniku Tim Kolki hoiatus enne seaduse vastuvõtmist riigikogu õiguskomisjoni istungil: «On enam kui kaheldav, et selliselt kogutud tõendid on lubatavad. Eelnõu jõustumine juhatab prokuratuuri ja kohtud oma töös tupikusse.»
Kohtulahend kinnitas nõuniku väljaöeldut. Miks seadusandja läks 2021. aastal juba eos vastuollu Euroopa Kohtu ja Eesti riigikohtu seisukohtadega, jääb kahjuks arusaamatuks. Ma kindlasti ei kahtle riigikogu kantseleis töötavate nõunike kvaliteedis, kuid nemad on sõltuvad eelkõige otsustajatest.
Mõistan, et seadusandlus peabki ajaga kaasas käima. Ministeeriumitel on siin täita oma roll muudatuste ettevalmistamisel. Kuid kas keegi on üleüldse teinud arvutusi, kui palju kulub Eestis aega mingite asjade menetlemisele? Äkki oleme Euroopa Liidu direktiivide rakendamisel liialt hoogu sattunud? Võib-olla peaks midagi dekriminaliseerima, mingid reeglid ära kaotama ja seetõttu kaovad aega ning raha nõudvad menetlused ajalukku. Sealhulgas saab riik kärpida kulusid tööjõule. Tänapäeva IT-maailmas ei tohiks olla keeruline anda AI-le vastavasisuline ülesanne ja lõpetada selle paisunud riigi piinad igaveseks. Kas keegi on suuteline vastavat korraldust andma?!
Reeglite loome jätkub tõenäoliselt samas vaimus. Ministeeriumitest jõuavad aga eelnõud varem või hiljem parlamenti. Riigikogu on aga seadusandja, kes peab ministeeriumitest saadetud eelnõud kriitilise pilguga enne nende kehtestamist üle vaatama ning kuulama ka oma ala asjatundjate arvamust.
Kuid siin jõuamegi järgmise probleemini. Kui riigikogu võtab vastu seadusi, mis on juba eos millegagi vastuolus, annab see hinnangu nende töökvaliteedile. Kas riigikogu liikmed täidavad valitsuse kummitempli rolli, ei kuula oma ala asjatundjaid, ei saa eelnõu sisust reaalselt aru või lihtsalt ei soovi ega taha aru saada?! Igal juhul andis hiljutine sidevahendite pealtkuulamist puudutav kohtulahend ka hoobi riigikogu reputatsioonile. Samuti andis hinnangu eelmise riigikogu koosseisu tegevusele.
Kuidas aga muuta riigikogu tegevus paremaks? Riigikogu liikmete ehk seadusandjate roll peab ajas oluliselt ja sisuliselt kasvama. Kui riigikogu liige ei saa keerulisest seaduseelnõust miskitmoodi aru, siis tuleb tagada talle kvaliteetne õigusnõu. Võime anda kuluhüvitistele konkreetse sihtotstarbe või vähendame oluliselt kuluhüvitisi või kaotame need üleüldse ära ja anname riigikogu kantseleile ülesande leida juurde pädevaid õigusnõunikke.
Mõni võib küsida, kus siin on kokkuhoid? Aga sellest, et ministeeriumite ametnike arvu saab seaduseelnõude ettevalmistamisel oluliselt vähendada ja kuluhüvitised või selle jaoks eraldatud summad asuvad täitma oma tegelikku eesmärki. Riigikogu roll aga suureneb.
Lõpetuseks. Hinnatõusude all ägisevatel elanikel on kõrini igasugustest maksuteemadest, sest need tekitavad ühiskonnas lihtsalt stressi. Meie vananevas ühiskonnas on vaja otsustajatel keskenduda riigi reformimisele ja riigi kulude kärpimisele.