Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest sugenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Inimestena toimetame igapäevaselt selles kogumis, süvenemata mõiste sisusse ja lähtudes oma tõekspidamistest ning oma kogukonnas valitsevast moraalist.
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad ning on seotud kultuuri ja eluviisidega. Kui mingil hetkel on tekkinud probleeme ning käitumisnorm ja tava ei ole seadusega kooskõlas, siis peab muutma käitumisreegleid.
Alkoholism on Eestis probleem, mistõttu tuleb käitumisreegleid muuta. Võime näitena tuua kasvõi alkoholijoobes tabatud autojuhtide arvu. On täiesti arusaadav, et igal riigil on olemas oma alkoholipoliitika, mida aeg-ajalt on vaja üle vaadata ning uuendada.
2012. aastal sotsiaalministeeriumi koordineerimisel ning ekspertide ja huvigruppide koostöös valminud „Alkoholipoliitika rohelise raamatu“ kohaselt tarbib Eestis alkoholi 87 protsenti täiskasvanutest ja tarbimist iseloomustab joomine valdavalt joobe saavutamise eesmärgiga ning suurte alkoholikoguste tarbimine korraga ja sellise tarbimismustri eripära on suur seos alkoholitarbimise ning vägivalla, ka enese vastu suunatud vägivalla vahel.
Alkohol on tervisekahjustuste tegurite hulgas maailmas kolmandal kohal kõrge vererõhu ja suitsetamise järel ning Eesti rahvastiku haiguskoormusest põhjustab alkohol ligi kümnendiku ehk laias laastus 40 000 kaotatud eluaastat aastas. Alkohol tekitab väga suurt kahju.
Mõistan täiesti tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski võitlust vohava alkoholismiga. Selle meie ühiskonna probleemiga peab tegelema. Kõige lihtsam lahendus on piirata alkoholi kättesaadavust, piirata alkoholireklaami, määrata alkoholijoobes rikkumiste eest järjest raskemaid karistusi ning tõsta aktsiiside abiga alkoholi hinda. Otseloomulikult ka võtta pidevalt sõna ja hoida teema kuumana.
Alkoholiaktsiisi tuleb tõsta, ent mõõdukalt. Valimislubaduste täitmise eesmärgil ja tormakalt tõstetud alkoholiaktsiis ei täida täielikult oma eesmärki. Inimesed on nutikad ja leiavad alati parema lahenduse. Praegusel hetkel elavdame selgelt Eesti piirinaaberriikide majandust ja Läti võidab sellest kõige enam.
Ei ole enam uudis, et Lätis käivad Lõuna-Eesti inimesed juba ammu erinevaid tooteid ostmas ning puhkamas. Seal lihtsalt on soodsam. Tagasi tulles täidavad kütusepaagid ning napsusõbrad võtavad oma joogid sealt kaasa, sest nii on mõistlik. Ja nad võtavadki kohe suuremas koguses, sest Eestis on alkohol kallim. Uskuge mind, need joogid juuakse kõik ka ära. Kui hind oleks Eestis mõistlik, siis poest tulles piirdutakse võibolla ühe ühikuga. Alkoholiaktsiisi tõstmine peab olema mõõdukas, et ei teki alkoholiturismi.
Lugedes tervise- ja tööministri avaldust Eesti Päevalehes, jäid mulle silma päris mitu fakti. Erakonna esimees, kes alles hiljuti oli üks Euroopa väärtuste maaletoojaks, on asunud ise uusi väärtusi Euroopa Liitu viima. Ma võiks siin Ossinovski arusaama tõlgendada niimoodi, et Euroopa Liidu põhimõtete tõttu on kannatanud Eesti ühiskonnas valitsev moraal ja seetõttu on vaja terves Euroopas piirata inimeste ja kaupade liikumist?! Kas ma sain millestki valesti aru? Kas paneme piirid kinni ja kehtestame kaupadele tollimaksu edaspidi seetõttu, et Eesti inimesed käivad soodsamat kaupa mujal ostmas?
Teine fakt, mis mind häiris, on asjaolu, et Lätit väisavaid Eesti inimesi lihtsalt jälgitakse. Palju läheb Eesti riigile nende toimingute tegemine Maksu- ja tolliameti poolt tegelikult maksma?!
Liigse alkoholitarbimise vastu on vaja kindlasti erinevaid meetmeid. Samas ei tohiks minna absurdini. Miskipärast jätab kogu selline alkoholismi vastane võitlus tervise- ja tööministri valimiskampaania mulje. Ma ei ole mitte midagi kuulnud selle aja jooksul alkoholilembuse küüsis vaevlevate inimeste rehabilitatsioonist.
Tarbigem arukalt!