Tartu linnapea Urmas Klaas on oma intervjuus pikalt ja põhjalikult põhjendanud lasteaiatasu tõstmist (TPM, 21.01). Kindlasti ei saa nõustuda kõigi põhjendustega.
Linnapea teeb selles usutluses asjatult liiga IRLi esitatud eelnõule, millega sooviti muuta Tartu koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate kaetava osa määra. Liiga teeb Klaas ka selle muudatuse eestvedajale, sotsiaalteemadega väga hästi kursis olevale Jüri Kõrele.
Sisuline arutelu selle eelnõu üle käis ning kõnealust ideed toetavad ka teised volikogu liikmed, eelkõige valimisliit Isamaaline Tartu Kodanik. Kindlasti peaks teema olema eriti südamelähedane Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale.
Oluline on veel märkida, et linnapea jättis üleüldse vastamata ajakirjaniku sisulisele küsimusele Tartu linna prioriteetide kohta, kui toodi näiteks Valga linn ja väike lasteaiatasu. Minus tekitas see kahetisi tundeid.
Eelmise aasta lõpus esitas Tartu üleskutse, et linnaelanikud annaksid teada kehvasti valgustatud ülekäiguradadest. Au ja kiitus selle ettevõtmise eest.
Tartu Postimehe artiklis «Pimedusse mattunud sebrad» (10.12.2015) võeti tänavaületuse teema hästi kokku ja kui keegi ei ole veel lugenud, siis soovitan seda tagantjärele teha: väike reeglite meeldetuletus kulub kõigile ära.
Kuid siiski, tagasi nähtavuse juurde ülekäiguradadel. Tartu linna mulluses 18. märtsi pressiteates märgiti ära, et tänavatele tuleb 450 uut leedvalgustit. Üle saja lambi pidi välja vahetatama Jaama tänaval, Narva maanteel ja Sõpruse puiesteel ning uusi valgusteid pidi paigaldatama veel Mõisavahe, Soinaste, Ilmatsalu ja Pikale tänavale.
Siit kerkib mul Tartu linna kodanikuna küsimus: mitu uut leedvalgustit paigaldati ülekäiguradade juurde?
Miks said ülekäiguradade valgustamiseks ette nähtud lisasummad alles 2016. aasta linnaeelarvesse?
Vähemalt võib nüüd julgelt öelda, et asjaga tegeldakse ja korralik valgustus ülekäiguradadele tuleb. Aga kas mingite asjade tegemiseks on vaja kurbi ajendeid?
Veel ohutusest. Emajõest. Kiitus linnavalitsusele, et Emajõe äärde on paigaldatud uued piirded. Suurepärane, et Raekoja platsilt saab nüüd rahulikult koos väikeste lastega minna Emajõe äärde jalutama.
Samal ajal on teisel pool Emajõge asuvad piirded endiselt välja vahetamata ja ohtlikud. Vähe sellest, need ei loo ühte tervikut ja on tegelikult koledad. Jah, vähemalt nad on olemas.
Hoopis hullem olukord on Kaarsilla ja Vabadussilla vahel, kui liikuda mööda Emajõe äärt Ujula Konsumi poole. Kuskil ei ole ühtegi piiret, üks eksimus võib lõppeda traagiliselt.
Lähtudes eeltoodust kutsun Tartu linnavalitsust üles välja selgitama kõik ohtlikud kohad. Tartlased annaksid kindlasti ja meelsasti oma panuse selliste paikade tuvastamiseks. Oma kirjatööga tegin juba algust.
Ma ei avalda arvamust, et kedagi süüdistada või moodsalt öeldes sildistada, vaid juhin tähelepanu põletavatele kohtadele. Lapsed ja ohutus peavad olema kindlasti Tartu linna ühed prioriteedid, millele tuginedes me otsuseid teeme.