Hiljaaegu juhtis ajakirjandus tähelepanu olulisele teemale. Tuleva aasta alguses hakkavad kehtima hooldekodudele uued nõudmised hooldustöötajatele. See võib uuest aastast kaasa tuua vanadekodude kohatasude kerkimise kuni 300 euro võrra ja lühikese ajaga võidakse sulgeda ligi kolmandik vanadekodudest. Niimoodi prognoosisid MTÜ Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit ja MTÜ Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja liikmed.
Inimesed peavad saama vananeda väärikalt. On teada-tuntud tõde, et inimestel on raskusi oma lähedaste isikute hooldekodu arvete tasumisega. Teisalt on vaja ka hoolekodude kvaliteeti parandada. Halbadele hooldustingimustele on varasemalt tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler. Nimelt õiguskantsleri ametkonna kontrollkäikude tulemusena selgus, et paljude Eesti üldhooldekodude tingimused ei taga nende elanike põhiõigust inimväärsele elule. Oma ringkirjas üldhooldusteenuse osutajatele juhtis õiguskantsler erinevatele probleemidele tähelepanu. Peamine probleem on aga vastava valdkonna krooniline alarahastamine. Samuti juhiti tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse ülesannete ja rahastamise muutmisel (haldusreform) arvestatakse vajadusega oluliselt parandada elu- ja hoolduskvaliteeti hooldekodudes. Õiguskantsler viitas ka Maailmapanga raportile, mis soovitab Eestil märgatavalt suurendada pikaajalise hoolduse rahastamist.
Probleem on fikseeritud. Seadusandja andis oma panuse. Kuid üldpilt on ikka nukker. Hooldekodude hinnatasude tõusu korral muutub abivajajate olukord veelgi hullemaks. Küsimus on rahastamises.
Milline on lahendus? Üks lahendustest on hoolduskindlustuse loomine. Ka Vabaerakond on ühe lahendusena toetanud hoolduskindlustuse sisseseadmist. Rahvaalgatuse korras jõudis aga riigikogu menetlusse vastavasisuline petitsioon. 06. märtsil 2018. a aga toimus riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas eakana hakkama saada – hoolduskindlustuse loomine?“ arutelu. Kahjuks arutelust kaugemale ei jõutud.
Petitsiooni algatajad aga pakkusid välja oma nägemuse hoolduskindlustuse võimalustest: 1) kohustuslik hoolduskindlustus, st osana sotsiaalmaksu maksest; 2) vabatahtlik kindlustus; 3) finantseeritakse riigieelarve tuludest; 4) finantseeritakse omavalitsuste poolt.
Pakutud mudelid vajavad kiiret analüüsi ja on täiesti võimalik leida Eesti jaoks sobiv lahendus. Samuti on vaja poliitikute otsust. Kui poliitikud keskenduksid täna vihkamise ja vastandumise asemel sisuliste probleemide lahendamisele, saaksime hooliva Eesti, kus kõik saavad vananeda väärikalt.