Kohe ei teagi, kas nutta või naerda?! Kuluhüvitiste ümber toimuv on naeruväärne, kuid samas tekitab kurva tunde. Iseenesest on positiivne, et riigikogu on minemas kuluhüvitiste kärpimise teed. Liigutakse kukesammul õiges suunas.
Kuluhüvitis on 30 protsenti riigikogu liikme palgast. Parlamendi lihtliige saab praegu ametipalka 5979 eurot ühes kalendrikuus. Nüüd siis saab kuluhüvitis olema 25 protsenti palgast. Täna on kuluhüvitus 1793 eurot ja tulevikus saab see number olema 1494 eurot. Kui aga oleks riigikogu esimehe ettepanekut kuulda võetud, et vähendada kuluhüvitisi poole võrra, oleks summa olnud 896 eurot.
Vanad erakonnad aga nii suure kärpega kaasa ei tulnud ja hoiavad kümne küünega oma hüvedest kinni. Korduvalt korruptsioonikuriteos süüdi mõistetud Keskerakond pidas seda kärbet aga suisa populismiks.
Üks reformikas aga asus hiljuti avalikult kuluhüvitiste kaitsele. Samuti olen kuulnud selliseid kummalisi seisukohti, et ala see kulu on numbrites nii väike jne. Kuulge, kui juba kärpimiseks on riigis läinud, siis peab see saama alguse kõige kõrgemalt tasandilt isikliku eeskuju näitamisega.
2009. aastal majanduskriisi ajal vähendati kuluhüvitisi hoopis julgemalt ja seda 30 protsendilt 10 protsendile. Kuhu siis nüüd hea tahe kadus?
Ma olen kuluhüvitistest palju kirjutanud ja ka erinevaid ettepanekuid teinud. Igal juhul ma ei poolda maksumaksja raha raiskamist. Kuluhüvitised on vaja lihtsalt ära kaotada. Sellepärast ma ei saagi aru, et mida me siin veel arutleme ja vaidleme?! Olukorras, kus maksutõusud on meid kõiki vaikselt pooma hakanud, ei saa olla niimoodi, et mingi kamp lihtsalt loobib maksumaksja raha tuulde.
Aeg on üle vaadata ka erakondadele riigilt eraldatavad rahasummad. Kui on kärpeperiood, siis peab vähendama ka neid summasid, mis lõpuks pöörasel kiirusel valimiskampaania ajal ära kulutatakse. Lihtsalt teadmiseks, et enamik erakondi tuleb nagunii maksumaksja rahaga valijale kosja. Siin olemas täiesti selge kokkuhoiukoht.
Samuti peab üle vaatama ka kõrgemate riigiteenijate palkade indekseerimine. Jutt, et riigikogu liikme palka muuta ei saa, ei vasta tõele. Seda saab muuta järgmise riigikogu koosseisu jaoks.
Vanad erakonnad aga nii suure kärpega kaasa ei tulnud ja hoiavad kümne küünega oma hüvedest kinni. Korduvalt korruptsioonikuriteos süüdi mõistetud Keskerakond pidas seda kärbet aga suisa populismiks.
Üks reformikas aga asus hiljuti avalikult kuluhüvitiste kaitsele. Samuti olen kuulnud selliseid kummalisi seisukohti, et ala see kulu on numbrites nii väike jne. Kuulge, kui juba kärpimiseks on riigis läinud, siis peab see saama alguse kõige kõrgemalt tasandilt isikliku eeskuju näitamisega.
2009. aastal majanduskriisi ajal vähendati kuluhüvitisi hoopis julgemalt ja seda 30 protsendilt 10 protsendile. Kuhu siis nüüd hea tahe kadus?
Ma olen kuluhüvitistest palju kirjutanud ja ka erinevaid ettepanekuid teinud. Igal juhul ma ei poolda maksumaksja raha raiskamist. Kuluhüvitised on vaja lihtsalt ära kaotada. Sellepärast ma ei saagi aru, et mida me siin veel arutleme ja vaidleme?! Olukorras, kus maksutõusud on meid kõiki vaikselt pooma hakanud, ei saa olla niimoodi, et mingi kamp lihtsalt loobib maksumaksja raha tuulde.
Aeg on üle vaadata ka erakondadele riigilt eraldatavad rahasummad. Kui on kärpeperiood, siis peab vähendama ka neid summasid, mis lõpuks pöörasel kiirusel valimiskampaania ajal ära kulutatakse. Lihtsalt teadmiseks, et enamik erakondi tuleb nagunii maksumaksja rahaga valijale kosja. Siin olemas täiesti selge kokkuhoiukoht.
Samuti peab üle vaatama ka kõrgemate riigiteenijate palkade indekseerimine. Jutt, et riigikogu liikme palka muuta ei saa, ei vasta tõele. Seda saab muuta järgmise riigikogu koosseisu jaoks.
Äkki annavad riigikogu liikmed lõpuks isiklikku eeskuju ja asuvad reaalselt kärpima!
foto: Carlos Pernalete Tua, Pexels
Eesti Päevaleht/Delfi, 27.11.24 "Vahur Kollom kuluhüvitistest: äkki hakkaks lõpuks reaalselt kärpima"