Kärpekäärid investeeringute kallal

Muutunud olud sunnivad linnavõimu kokkuhoiule. Riigi poolt kohalikule omavalitsusele suunatud ülesanded, tehtud muudatused tasandusfondi valemis ning maksutõusud mõjutavad linna tulubaasi. Mainimata ei saa jätta ka valglinnastumist, sest paljud põlised tartlased on valinud elukohaks hoopis lähivalla.

Rahanduskomisjonis selgitati, et 2025. aastal kärbib linnavõim linnaeelarvet 10 protsenti, 2026. aastal kaks protsenti ning kahel sellele järgneval aastal pidavat eelarve jääma 2026. aasta tasemele. Väidetavalt võtavad maksutõusud linnaeelarvest igal aastal ligikaudu viis miljonit eurot. Tänavu kulub linnaeelarvest laenuintressideks üle kaheksa miljoni euro. Ei ole ka uudiseks, et aastal 2028 netovõlakoormuse määr ja laenukoormuse määr omavahel kohtuvad. Kokkuvõtvalt: midagi rõõmustavat siin tartlaste jaoks ei ole.

Sõpruse silla rekonstrueerimise ümber toimuv annab mõista, et rajatiste ehituslik maksumus ajas järjest suureneb. Siin ma võin isegi mõista linnavalitsuse kihku võtta erinevateks investeeringuteks laenu juurde. Teisalt peab arvestama ka netovõlakoormuse määraga ja siin ei tohiks linn üle oma võimete elada.

Sõpruse silla remondi kallinemine sunnib linnavalitsust üle vaatama kogu investeeringute kava. Majanduskomisjonis jäi kõlama seisukoht, et üle tuleks vaadata kogu eelarvestrateegia ja kõigi investeeringute eelarved ning leida lahendus, millised saaks ära jätta ja millised on hädavajalikud töösse võtta. Sõpruse sillaga seoses on vaja leida juurde vastavalt lahendusele 3,3 või 6,3 miljonit eurot. Igal juhul tundub, et kärpekäärid on minemas investeeringute kallale.

Pean rõhutama, et kultuurikeskuse Siuru ehitamiseks peab linn omaosalusena investeerima ligikaudu 34 miljonit eurot. Rahanduskomisjoni koosolekul kinnitas abilinnapea järjekordselt, et Siuru rajamine ei lähe linna jaoks rohkem maksma, kui on planeeritud. Kas majanduskomisjoni koosolekul kõlama jäänu, et linn peab üle vaatama kõik investeeringud, puudutab ka Siurut?