15. juulil tegi Vabaerakond avalduse väikeettevõtjate toetuseks, eesmärkidega koostöös ettevõtjatega parandada kutsehariduse kvaliteeti, tagada tööjõuturule vajalikud spetsialistid ning noortele kutsehariduse võimalusi ja eeliseid selgitada. Tööjõupuudus on juba aastaid tööandjatele oluline probleem. Krista Aru meenutas 18. mail Riigikogu istungil kunagi Jaan Tõnissoni öeldut: „Kutseharidus on meie majanduse vereringe” ja sellele toetudes tõden, et vereringega on meil probleeme. Osalesin Eesti Masinatööstuse Liidu korraldatud nõustamisel Tartus, sain probleemi olemuse endale erksate värvidega selgeks ja näen kuidas selle küsimuse saab lahendada mitme erineva tahu koosmõjus.
Põlvkondade arusaamad
Tööjõuturul on praegu viis aktiivset sugupõlve, ja igal on oma arusaamad töötamisest ja töökohast. Kui beebibuumerid ja x-põlvkond on oma valikutes püsivamad, siis y- ja z-põlvkonda noored vahetavad tihedalt töökohti. Uus Y-põlvkond on ettevõtjate sõnul väga püsimatu ja „üks aasta ühes töökohas“ loetakse juba pikaks töösuhteks. Tööandja jaoks on eri põlvkondade erinev suhtumine töösse ja töö tegemisse suur väljakutse. Sarnaselt tööandjaga peab ka riik nuputama kuidas suunata erinevate põlvkondade inimesi õppima erialasid, kus on tööjõuturul tegelik puudus. Samas peab säilima õpetavate erialade mitmekesisus, sest lisaks suurettevõtete vajavad Eestis tööjõudu ka väikeettevõtted.
Erinevad uuringud ja programmid
Palju on räägitud ja nii mõnigi samm astutud tööjõupuudusega tegelemiseks. Eestis on käivitatud töökohapõhise õppe projekt PRÕM ehk „Kutsehariduse maine tõstmine, õpipoisiõppe laiendamine“. See on hea algatus töökohapõhise õppe mudeli edasiarendamiseks. Tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostas 2016. aastal uuringu nimega „Eesti tööturg täna ja homme”, milles järeldati, et olukord muutub iga aastaga järjest pingelisemaks, sest tööjõuturult lahkub rohkem inimesi, kui sinna juurde tuleb. Uuringu järgi on enamikus majandusharudes kutse- ja kõrgharidusega töötajate vaja rohkem kui neid saadaval on. Samuti käsitleb Praxise 2013. aasta uuring „Kutseharidus ja muutuv tööturg” tööjõu probleeme tööandja seisukohast. Ka Praxis märgib, et Eesti tööturu lähiaja peamine trend on süvenev tööjõupuudus ja palgatõususurve ning riigilt oodatakse suuremat sekkumist haridusvalikute kujundamisse. Uuringuid ja analüüse on tõenäoliselt isegi rohkem. Olukord on justkui fikseeritud ja probleemid teada, kuid lahendus on visa tulema.
Lahendused
Tööjõupuudusele lahenduse leidmine on väljakutse. Sisserändekvoodi suurendamine ei saa olla ainus valik. Väga suur on siin elukestva õppe roll ja pensionikka jõudnud inimeste tööjõuturule naasmine. Vaja on muuta inimeste suhtumist kutseõppesse. Kutsehariduse maine sõltub väga palju ühiskonna hoiakutest. Haridusminister Mailis Repsi idee seada gümnaasiumisse saamiseks lävend ei aita kohe üldse kaasa kutsehariduse populariseerimisele ja seeläbi tööjõupuuduse vähendamisele. Ma nõustun täielikult Tallinna Ülikooli kasvatusteaduse dotsent Tiiu Kuurme väitega ERRile: „..lävendi seadmine looks koolides ebaterve konkurentsi õhustiku ning on järjekordne samm, millega lapsi üsna karmilt selekteeritakse.” Ning kuidas mõjutab selline selekteerimine tegelikult last ennast? Kas ei panda teda tugeva vaimse surve alla? Milline saab olema uue püsimatu põlvkonna õppuri motiveeritus kutsekoolis?
Lahenduste otsimisel kipub väga tihti ununema regionaalpoliitika. Kui suur ettevõte saab mõne tõmbekeskuse lähistel leida veel tööjõudu, siis mida peab tegema väikeettevõtja Valga- või Võrumaal?! Kust tema kvalifitseeritud tööjõu leiab? Palgasurve tõttu viib ettevõtja tootmise mujale või lõpetab tegevuse. Vabaerakond on selgelt öelnud, et ettevõtlikkus vajab tuge ja selget tegevusvälja. Riik peab soodustama paindlikke töövorme ja osaajaga töötamist, et tuua tööjõuturule tagasi võimalikult palju inimesi, sellega soodustades töökohtade roteerumist ja vähendades nii tööjõupuudust. Kindlasti väärib kaalumist ka regionaalpoliitiliste maksuerisuste idee, et elavdada elu kõikjal Eestis.
Täna vajame lahendust. Härra peaminister, palun ärge lihtsalt rääkige, tehke otsused ära.