Miks me ei räägi demokraatia arengust?

Erakondade valimisprogrammid on demokraatia arendamise asjus ikka üsna kidakeelsed. Mingis mõttes ka mõistetav, sest vanadele erakondadele on niimoodi mugav ja muutused võivad kõigutada nende positsioone. Küll aga on poliitiline kultuur seetõttu juba allakäigutrepil.

President Lennart Meri on öelnud, et «igal hommikul tuleb demokraatia määratleda uuesti. Iga päev tuleb demokraatiat ja õigusriiki õppida, meil kõigil». Demokraatia ega riik ei saa kunagi valmis ja on pidevas arengus.

Erakondade valimisprogrammid on aga demokraatia arendamise asjus ikka üsna kidakeelsed. Mingis mõttes ka mõistetav, sest vanadele erakondadele on niimoodi mugav ja muutused võivad kõigutada nende positsioone. Küll aga on poliitiline kultuur seetõttu juba allakäigutrepil. Isegi ühing Korruptsioonivaba Eesti on tähelepanu juhtinud, et eetiline käitumine peab saama poliitilise kultuuri keskpunktiks. Riigikogu liikme hea tava loome on jäänud juba kümnendi taha, mistõttu tuleb tava ajakohastada ning sisse seada ebaeetilist käitumist taunivad sanktsioonimeetmed.

Poliitilist kultuuri saab parandada aga poliitilist konkurentsi avades.

Algatuseks langetame valimiskünnise kolmele protsendile, sest Eesti ühiskond on valmis selleks, et riigikogus oleks esindatud suurem arv erakondi. Sellega kaasame rohkem inimesi otsustusprotsessidesse.

Teiseks kaotame kahel toolil istumise. Kui inimene on valitud riigikokku, siis tema asendamisega linna- või vallavolikogus saab edukalt hakkama ka keegi teine nimekirjas kandideerinu. Kohaliku volikogu, riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel on vaja kehtestada ühtne reegel, et iga järgmine mandaat tühistab eelmise.

Kolmandaks on vaja valimistel kehtestada avatud nimekiri. Miks? Sest see vähendab erakondade tagatubade mõju ja riigikokku saab isik, kes on päriselt valijatelt suurema toetuse saanud. Sisuliselt tähendab see seda, et kompensatsioonimandaate saaksid valimisringkondades vastava nimekirja kõige suurema häälte osakaaluga kandidaadid.

Demokraatia arenguga seotud küsimused on endiselt väga olulised. Need kolm muudatust annavad kaasamisele hoopis teise varjundi. Kõikide erakondade poliitikute pink täieneb uute inimeste võrra ja tulevikus on erinevateks võimukoalitsioonideks rohkem võimalusi.

foto: Vahur Kollom
Tartu Postimees, 14.veebruar 2023. a "Vahur Kollom: miks me ei räägi demokraatia arengust?