Energialepingut sõlmides ja elektribörsiga ennast sidudes ei kujutanud keegi ettegi niivõrd uhket hinnatõusu. Lepingu muutmine on suhteliselt lootusetu, sest fikseeritud hinnad on samuti müstilised. Kodanikuna peab meil olema kindlustunne, et demokraatlik riik, milles ma elan, tagab mulle ja kõikidele teistele võrdsed võimalused elamiseks ja äripidamiseks ning kehtestatud reeglid ei tohi olla igapäevaelu takistuseks või veel hullem, hoobiks meie toimetulekule. Täna oleme jõudnud olukorda, kus paistab selgelt silma meie eelnevate valitsuste ja käesoleva valitsuse kehv töö ja see on meile kaasa toonud kõrge elektrihinna.
Energeetikas on suudetud ikka korralik kobarkäkk kokku keerata. Reformi- ja Keskerakonna valitsuste otsustamatuse tõttu pole piisavalt investeeritud põlevkivile alternatiivsesse energiatootmisse. Viimase 10 aasta jooksul pole ehitatud ühtegi tuuleparki ega mitte ühtegi märkimisväärset muud tootmisvõimsust. Kogu see tegematus on viinud meid energiavaesusse. Huvitav, kas valitsus lihtsalt ootab energia hinna tõusust tekkinud suuremat maksulaekumist, et saaks seda häälte ostmiseks siis hiljem ümber jagada? Hetkel tundub olema nende plaaniks elektri puudujäägi külmutamine pikaks ajaks ja turu solkimine.
Meedias otsitakse juba tagasihoidlikke vabandusi. Kuidas siis muidu tõlgendada Elektrilevi juhatuse esimehe väidet, et Eestis on rohkem päikesejaamu kui lähinaabritel kokku. Seda fakti on ju tore kuulda, kuid see ei tee elektri hinda kuidagi odavamaks. Elektrilevile on aga omakorda vaja lisavahendeid investeeringuteks ja see võib kaasa tuua järjekordse võrgutasu tõusu.
Kehvast olukorrast pääsemiseks on vaja väga kiiresti suurendada
elektri tootmist. Vaja on teha väga kiireid otsuseid nii
planeeringute kui investeeringute osas. Kahjuks ei ole märgata
otsuseid ega plaane olukorra parandamiskes ja endiselt tegeletakse
erinevate lubade ja mõjuhinnangute teokiirusel menetlemisega. Eesti
Energia, Elektrilevi ja Elering on viimased kümmekond aastat
suhtunud üleolevalt energia mikrotootjatesse ja pole loodud
tingimusi ning arendatud elektrivõrku selliselt, et ka mikrotootjad
saaksid areneda.
Eesti inimesed vajavad talveks kindlustunnet. Seda saab teha börsilt
lahkumata ja ilma turuseadusi muutmata. Kiiret reformimist vajab ka
Nordpool. Avalikuks on vaja teha ka pakkujate nimed ja hinnad. Eesti
vajab pikka plaani, mis paneb paika millised tootmisvõimsused ja
millisel aastal turule tuuakse. Vaata lähemalt ka Eesti 200 plaani kriisist väljumiseks: https://www.eesti200.ee/news/et/eesti-200-plaan-energiakriisist-valjumiseks.
Seniks aga peame vaatama elektribörsilt igapäevaselt hinda, millal on parim aeg küpsetada ahjus kana või saada toasooja. Lõpetuseks on aeg meenutada Tujurikkuja legendaarset laulu “Eestlane olla on halb (Kannatame ära)” või seda toredat ütlust, kuidas eestlane läheb raskes olukorras vaikselt sauna taha, lööb rusikaga vastu seina ja poetab ühe ropuma sõna. Äkki lõpetame kannatamise ja teeme midagi olukorra muutmiseks.