Kas struktuurides on kallutatud jõud?

20. mail 2022.a tehti teatavaks uudis, et prokuratuur esitas Korbile, Tederile ja Keskerakonnale süüdistuse mõjuvõimuga kauplemises.
Keskerakond end mõjuvõimuga kauplemises süüdi ei tunnistanud ja väitis, et Eesti on õigusriik ja eks siis kohus otsustab kas ja milliseid tegusid ning tõendeid on selle tõendamiseks. Loomulikult peab lähtuma süütuse presumptsioonist ja kedagi ei tohi süüdi olevana käsitada enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Aga, kas teie arvates tundub normaalne, et võimuerakond saab süüdistuse mõjuvõimuga kauplemises? Kuidas on ometigi niimoodi, et üks erakond ja tema liikmed on kogu aeg õigukaitseorganitel hambus? Süvariigist rääkijad ilmselt kasutaksid Villu Reiljani kuldset lauset: " Kusagil struktuurides on kallutatud jõud". Kuid miskipärast on vastav erakond juba varasemalt korduvalt süüdi mõistetud ja nii mõnelegi selle erakonna liikmele on veel süüdistus esitatud. Kuidagi liiga palju on seda kõike ja tõlgendamisruumi on piisavalt, et ennatlikke järeldusi teha. Mingis mõttes isegi tunnen kaasa Jüri Ratasele, sest saadud pärand ja ilmsiks tulnud teod ei kaunista erakonda ja esimehena lasub õlgadel päris suur vastutus. Sellised kriminaalmenetlused aga häbivääristavad kogu poliitlist maastikku ja vähendavad inimeste huvi poliitika vastu.

Kuidas sellist olukorda parandada? Esiteks on vaja üle vaadata erakondade tegevust reguleerivad seadused. Kaaluma peab riigieelarvelise rahastuse peatamist erakondadele, millel on kehtiv kriminaalkaristus, samuti erakonna sundlõpetamist. Loomulikult võib sellest ainult unistada, sest ei suudeta isegi selliste teemadega tegeleda nagu hinnatõus ja inimeste vaesumine, julgeolekukriis, elanikkonna kaitse sõja olukorras, hariduse ja tervishoiusüsteemi rahastus. Valimised lähenevad ja kohe hakatakse andma ka suurel hulgal maksumaksja jaoks kulukaid ja katteta lubadusi, vaatamata pikemat plaani.

Poliitiliselt kultuurist ja kultuuritusest on palju räägitud. Kui liiga kauaks on ühed ja samad erakonnad jäänud võimu juurde, siis see toobki kaasa erinevaid kiusatusi ja saamahimu ehk on hea allikas korruptsioonile. Loodame, et valimiskasti juures toetatakse isikuid, kes näevad suuremat pilti, kui riigikogu liikme kuluhüvitis, kohvimasin või isiklik aineline kasu mõjuvõimuga kauplemisest.
foto: Vahur Kollom
Õhtuleht, 05. juuni 2022, Vahur Kollom: "Kas struktuurides on kallutatud jõud"