Tartu linnavolikogu istung

12. oktoobril oli au esimest korda osa võtta Tartu linnavolikogu istungist volikogu liikmena. 

Korralduslikult oli koosolekul osalemine äärmiselt lihtne, sest iga komisjoni liikme jaoks oli eraldatud väike arvuti, mille abil said logida Volis’esse sisse ning tutvuda päevakavaga ja hääletada.

Istungi päevakorras oli seitseteist punkti. Enne päevakava kinnitamist tutvustati muudatusi volikogu koosseisus ja oli au kõikidele volikogu liikmetele lehvitada. Enne eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde minekut andis istungil pommiähvardustest ülevaate linnapea ja kriisimeeskonna juht Urmas Klaas. Reaalset ohtu koolidele ei olnud ja nad said evakueerimisega hästi hakkama. Erakond Eesti 200 fraktsioon on oma teemade suhtes järjekindel ja Jaak Laineste juhtis linnapea tähelepanu asjaolule, et linnal puudub proaktiivne 21.sajandi kommunikatsioonikanal linna kodanikega. 

Päevakorra punktid 1, 8, 9, 10, 11 ja 12 olid korralduslikud küsimused ja nendel punktidel ma pikemalt ei peatuks. Samuti ei vaja laiemat kajastamist punktid, mis käsitlesid Tartu linna Ihaste linnaosas tänavatele nimede määramist, loa andmist liikluskorraldusvahendite paigaldustööde riigihanke korraldamiseks ja loa andmine Vabriku tänava rekonstrueerimise riigihanke korraldamiseks. 

Kommentaarina võib viimati mainitud punkti kohta öelda, et täna ei ole seal korralikku tänavalahendust ja puuduvad kõnniteed. Samuti oli volikogu liikmetel küsimusi, et miks valiti just Vabriku tänav rekonstueerimiseks. Palju on selliseid tänavaid, kus puuduvad kõnniteed. Tunti huvi, kas on olemas mingi pikem plaan tänavate rekonstrueerimise osas ja miks peab miljööväärtuslikel tänavatel olema kõnniteel betoonkivi. Abilinnapea vastuste kohaselt on tänavate valiku loogika selline, et valitakse ikka tänavaid, kus ei ole kõnniteid ja liigutakse kesklinna piirkonnast järk-järgult väljapoole ja betoonkivi kõnnideedel on miljööväärtuslikel aladel kompromisslahendus. Ma sain niimoodi aru, et tänavate remondi osas pikemat plaani nende valikute osas siiski ei ole ja parandatakse neid tänavaid siiski jooksvalt ning vastavalt vajadusele. 

Punkt nr 2 käsitles Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist. Tegemist on kaugküttesüsteemi ja kaugjahutuse edasiarendusega. Sinna on kavandatud 30 meetri kõrgune energiasalvesti.

Võibolla olid suuremad küsimused energiasalvestise turvalisuse ja riskidega seoses kohalikele elanikele. Riskianalüüsid on tehtud ja ohtu ei ole. Samuti oli juba komisjonis esitatud abilinnapeale küsimus hoonestusõiguse kohta. Hoonestusõigus on sõlmitud aastal 2000. Maa kuulub linnale ja on antud tasuta kasutamiseks täna siis As Grenile, toona siis kaugkütte erastamise käigus ning hoonestusõigus on tehtud olemasolevate hoonete kohta. Peale avalikku väljapanekut vaatab linnavõim need hoonestusõiguse tingimused üle, kas neid tingimusi muudetakse, kuna ehitusõigust on saanud ettevõtte juurde ja kehti samad enam samad tingimused nagu aastal 2000 või võõrandatakse kinnistu, selliseid otsused teeb linnavalitsus enne detailplaneeringu kehtestamist.

Punktiks nr 3 oli Tartu linna arengukava 2018-2027 ja eelarvestrateegia 2024-2027 uue redaktsiooni kinnitamine. Minu isiklik seisukoht on, et eelarvestrateegia on koostatud liiga optimistlikult. Teisalt on tegemist arengudokumendiga, millele annab hiljem reaalse sisu linnaeelarve. Pidasin õigeks kinnitada arengukava ja eelarvestrateegia uus redaktsioon.

Punktis nr 6 oli osalemine sihtasutuses Tartu Kunstimuuseum. Mõnevõrra üllatuslikult tekitas linna osalemine sihtasutuses Tartu Kunstimuusem palju küsimusi juba komisjonides. Küsimus oli selles, et kas riik ei planeeri lükata miskitmoodi kohustusi kohalikule omavalitsusele ehk Tartu linnale. Seda ohtu ei ole. Kunstikogud kuuluvad riigile ja kui riik otsustab lõpetada sihtasutuse tegevuse, siis on riigi kohustus need kogud üle võtta. Teisalt on seadusega tagatud Tartu Kunstimuuseumi rahastamine ja tänasel päeval on antud luba, et muutusi selles osas ei tule. Samuti on sihtasutusel lihtsam taotleda lisarahastust erinevatelt organisatsioonidelt.

Kommentaarina võin lisada, et sain osaleda kokku kolmel koosolekul, kus vastavat teemat käsitleti. Viimane oli 11. oktoobril toimunud rahanduskomisjoni erakorraline koosolek, et saada veelgi detailsem ülevaade sihtasutuse moodustamisest ja  koosolekust võttis osa ka kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa. Tõenäoliselt ei osanud ka abilinnapea ette näha, et küsimusi võib niipalju tekkida. Teisalt oleks oluliselt rohkem kõikide aega kokku hoitud, kui otsuse eelnõu oleks kordades detailsemalt ette valmistatud.

Volikogus tõusetus teemaks ka Tartu Kunstimuuseumi kogude hoiustamise küsimus, sest tulevases Südalinna Kultuurikeskuses nende jaoks ruumi ei ole.

Punktis nr 13 oli arupärimine Raekoja platsi purskkaevu rekonstrueerimise kohta. Tegemist oli kõige rohkem elevust tekitava punktiga istungil. Olen varemgi oma rahanduskomisjoni blogis ja sotsiaalmeedias juhtinud tähelepanu, et purskkaevu rekontsrueerimine läheb planeeritust kordades kulukamaks. Tegelikult keerles arupärimine selle ümber, kas talvel purskkaevu ümber rajatud jääväljak pole mitte kahjustanud purskkaevu ennast ja selle ümber asuvaid tehnosüsteeme. Samuti sooviti infot jääväljaku rajamise ja hooldamise kohta. Küsimuse ja vastuse erisus seisnes selles, et arupärimise esitajad pidasid jääväljakut ehitiseks ja linnavõim aga sündmuseks (nagu kontsert). Kas jääväljaku rajamine tekitas purskkaevule ja selle all asuvatele tehnosüsteemidele kahju, sellele küsimusele otsest vastust ei ole. Ma ei hakka volikogus esitatud küsimusi ja vastuseid siia kirja panema, vaid soovitan vaadata postitusele lisatud videot alates 2:16:30. Abilinnapea jäi küsimustele vastamisega ikka väga tõsiselt hätta. Ta on oma ametis olnud üsna vähe aega ja sellele arupärimisele võinuks vastata mõni teine abilinnapea või linnapea isiklikult. Kommentaarina võin lisada, et kui jääväljaku rajamine tekitaski kahju, siis linnavõim selle tekkimist otseloomulikult ei tunnista. 

Punktis nr 14 oli arupärimine Tartu 2024 programmi kohta. Detailsemalt siis seal korraldavate ürituste kohta. Ma seda punkti laiemalt ei kajastaks, sest seal oli puhtalt tegemist ühe erakonna valijate kõnetamisega.

Punktis nr 15 esitati ka arupärimine täna Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi hoonete edasise kasutamise kohta. Linnavalitsuse vastus kõlas järgmiselt: “Hoone võõrandamise otsustamise ja võõrandamise tingimuste sätestamise pädevus on Tartu Linnavolikogul. Nõustume küsija seisukohaga ja peame igati põhjendatuks, et enne hoonete võõrandamise otsuse tegemist on mõistlik kaasata erinevaid osapooli ja arutelude käigus leida lahendused, milline võiks olla hoonete edaspidine funktsioon ning nende kasutamise või võõrandamise võimalikud tingimused.”

Punktis nr 16 oli arupärimine urnimatuste kohta. Linnavalitsus andis arupärimisele piisava vastuse ja arutelu arupärimise üle selles punktis ei olnud.

Punktis nr 17 oli arupärimine Riia tänavale rattateede rajamise kohta. Arutelu arupärimise üle selles punktis ei olnud.

Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakond on läbi viinud riigihanke "Riia tn eskiisi koostamine", mille tulemusena on 15. augustil 2023 sõlmitud leping Roadplan OÜ-ga. Riigihanke raames koostatava eskiisi eesmärgiks on Riia tänava koridoris liiklusruumi ümber jagamine nii, et jalakäijatel, jalgrattaga liiklejatel ja sõidukitel oleks ohutud liiklemiskoridorid. Eskiislahendus peab minimeerima suuremat kahju põhjustava liiklemisviisi kasutaja sattumise vähemkaitstud liikleja liiklemisruumi.

Kommentaarina aga võin lisada, et ega me keegi täna ei tea, mismoodi need rattateed Riia tänavale rajatakse. Me ei tea, mitu puud rajamise käigus maha võetakse, milline sõidurida suletakse või kuipalju võetakse jalakäijatelt liikumisruumi vähemaks. Selle selgitabki välja tellitud eskiis. 

Kokkuvõte

Sisuline arutelu toimub ikkagi volikogu komisjonides. Seal andsin vajadusel ka oma sisendi. Volikogus küsitakse vajalikud küsimused enne otsuste tegemist uuesti ära. Kuna volikogust toimub otseülekanne, siis on tegemist ka enda näitamise kohaga. Mõni poliitik oli oma istekohal üsna häälekas.

Sellel istungil ma küsimusteks mikrofoni ei haaranud. Kuigi oli hetki, kus tahtnuks esitada abilinnapeale ebameeldiva küsimuse ja teha repliigi ühe teise erakonna esindajale. Mikrofoni ma ei karda ja jõuan need vajalikud küsimused ja repliigid kohe kindlasti edaspidi ära teha. Kuid lähtun eeldusest, et küsimused ja repliigid  peavad olema asjakohased ja mõnikord on targem vaikida. 

Vaata videot: