Demokraatia kõverpeeglis

Tartu linnavolikogus komisjonide liikmete jaotuse määramine tekitas opositsioonis nõutust, sest esindatus on ebaproportsionaalne võrreldes valimistulemusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ehk KOKS ütleb, et komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Mõneti on see seadusesäte aga liiga ebamäärane. Teema ise pole uus.

Õiguskantsler Ülle Madise tõi 18. detsembril 2017 riigikogu liikmete arupärimisele vastates esile, et seaduse eelnõu algses sõnastuses oli opositsiooni kaitseklausel kategooriline: «Valituks osutunud erakonna või valimisliidu nimekirja esindatus komisjonides peab olema proportsionaalne nende esindatusega volikogus.» Menetluse käigus riigikogus aga muudeti sõnastust ja lõpptulemus on kohalikes volikogudes tihti arusaamatuste allikas.

16. mail 2007 ütles õiguskantsler Allar Jõks vastuses riigikogu liikmele Andres Herkelile järgmist: «Nende pädevuste teostamisel peab volikogu arvestama KOKS § 47 lg 1 lauses 3 toodud iga volikogu liikme õigusega. Sealjuures tuleb järgida demokraatia printsiipi kui põhiseaduse aluspõhimõtet, mis näeb antud juhul ette kõigi volikogus esindatud poliitiliste jõudude proportsionaalse ja tasakaalustatud esindatuse volikogu komisjonides. Just volikogu komisjonid on volikogu tööorganid, mille kaudu toimub volikogu päevakorraküsimuste ja volikogu määruste ning otsuste sisuline ettevalmistamine ja arutamine ning seeläbi suuresti kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamine. Demokraatia printsiip nõuab neisse protsessidesse kõigi volikogu liikmete ning sealhulgas volikogu opositsiooni esindajate kaasatust.»

Ehk siin rõhutas ka tookordne õiguskantsler väga selgelt volikogus esindatud poliitiliste jõudude proportsionaalse ja tasakaalustatud esindatuse nõuet.

Linna- või vallavolikogu komisjoni (v.a revisjonikomisjoni) võivad KOKSi kohaselt kuuluda ka inimesed, kes pole volikogu liikmed. KOKSi sõnastus austab kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust ja jätab korralduslikud küsimused linna- või vallavolikogu otsustada. Tartu volikogu aga otsustas koalitsiooni dikteerimisel komisjonide liikmete küsimuse, jättes seejuures opositsiooni ettepanekud tähelepanuta.

Komisjonidesse liikmete määramine ei ole pelgalt Tartu ega teiste kohalike omavalitsuste küsimus. See on üldisemalt poliitilise kultuuri ja poliitilise konkurentsi avamise küsimus. Eestis on väga levinud nn näiline kaasamine, kus teeseldakse kaasamist, kuid ei anta sellele reaalselt sisu. Tartu volikogu võiks siin olla hoopis teistele omavalitsustele eeskujuks ja anda kaasamisele õige sisu. Poliitilise teerulli asemel võinuks arvestada opositsiooni ettepanekuid ja tagada õiglased proportsioonid komisjonides.

foto: Vahur Kollom
Tartu Postimees, 25. november 2021 "Vahur Kollom: demokraatia kõverpeeglis"