Koroonakriisis tegelevad riigikokku valitud erakonnad tihti asendustegevusega ja omavahelise võimuvõitlusega, mitte kriisi enda juhtimisega ja lahenduste otsimisega. Kuid ei ole märgata koostööd ühise eesmärgi nimel, mis on kirja pandud meie põhiseaduse preambulas. Kusjuures ka sõna "vastutus" ei kajastu mitte kuskil.
Näiteks, kui koroonaperioodil räägib meie peaminister ööklubide tegevuse piiramisel omavastutusest nagu kindlustuses, siis unustab valitsus ära vastutuse oma tegevuse või tegevusetuse eest. Miks ma seda rõhutan? Ühel osal ettevõtlusest võeti juba kolmas kord ära võimalus äri ajada. Nad suleti esimesena ja avatakse viimasena. Loomulikult pole neile ette nähtud ühtegi kompensatsioonimehhanismi! Ainus sõna, mis peaministri suust välja tuleb, on "omavastutus".
Loomulikult ongi kõikidel ettevõtjatel oma vastutus ehk riisiko äri ajamisel. Kuid me elame demokraatlikus ühiskonnas ja reeglid peavad olema kõigi jaoks võrdsed. Võrdse kohtlemise põhimõte teatud ettevõtlusvormidele enam ei kehti. Peale ööklubide kannatavad ka toidukohad. Kas lugupeetud peaminister mõtleb ka sellele, et nende ettevõtetega on seotud palju erinevaid isikuid? Need pole ainult ettevõtjad ise. Seal on töötajad, lepingupartnerid jne. Paljud jäävad enne jõule seetõttu töötuks. Väga paljud jäävad sissetulekuta selle pandeemia ajal juba kolmandat korda järjest.
Koroonakriisi ajal on aga tõusnud riigikogu liikmete, kõrgemate riigiametnike ja linna- ning vallajuhtide palgad. Kas pole mitte pidu katku ajal, kui paljud ettevõtjad ägisevad endiselt piirangute all.
Riigikontrolöri ülevaade ja uued kohtulahendid kinnitavad seda, et valitsus ehk pidutsejad ei ole saanud oma ülesannetega hakkama. Inimesed on oma õiguste kaitseks pöördunud kohtusse ja hetkel on seal menetluses üksjagu kaebusi. Segane valitsuse kommunikatsioon ja ebakvaliteetne õigusloome hakkab kulutama juba kohtu aega ja ressursse.
Demokraatlikud põhimõtted on vist kohati Eesti maha jätnud. Presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kohtusüsteemi tegevus aga kinnitavad, et meie riik toimib siiski ka halva valitsemise korral. Kuid siit tõusetub ka küsimus, kas riik on inimese või inimene riigi jaoks? Miks me peame oma õiguste eest demokraatlikus riigis võitlema? Miks sülitatakse teatud osale ettevõtjatest sõna otseses mõttes näkku?
Milline on lahendus? Eesti vajab muutust! Poliitilise süsteemi mured tulenevad selle suletusest. Vaja on jõulisi muutusi ja uusi inimesi otsustamise juurde. Tänane olukord ja ühiskonna rahulolematus meie võimukandjate suhtes ei ole Eestit edasiviiv jõud ja võib tulevikus muutuda suisa julgeolekuohuks.