Tollase seaduseelnõu tegelik eesmärk oli meditsiiniseadme seaduse kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Seetõttu oli väga keeruline mõista kobarseaduse tegelikku eesmärki, sest sellel puudus väljatöötamiskavatsus.
Seletuskirjas pole vähimatki viidet nende piirangute kehtestamisele ja veel enam pole selge seadusandja tahe, kuidas neid reegleid peaks tegelikult rakendama.
Õiguskantsler esitas 5.mail 2020. a eelnõu kohta oma arvamuse ja leidis, et vajalik on siiski terviklik, selge ja hoolega läbi kaalutud regulatsioon. Samuti, et riigikogu kaaluks eelnõu sätete kehtivusaja piiramist ning kohustaks vabariigi valitsust esitama näiteks 2020. aasta sügiseks uue nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu.
Seaduseelnõu menetlemisel juhtisid paljud rahvasaadikud tähelepanu riigikogu rollile põhiõiguste piiramisel. Isegi toonane rahvasaadik Kaja Kallas ütles järgmist: “Miks te ei toeta ajaliste piiride seadmist, et hoida ära inimeste põhiõiguste ebaproportsionaalset piiramist?”. Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond tegid ka eelnõule vastavad ettepanekud kehtivusaja piiramise kohta, kuid neid juhtivkomisjon ei arvestanud.
Toitlustus- ja meelelahutussektorile kehtestatud piirangud pole proportsionaalsed
Proportsionaalsuse põhimõtte rakendamise kohta saab parima vastuse majanduskomisjoni arvamusest eelnõu kohta: “Eelnõuga antakse terviseametile õigus kehtestada karantiini, sulgeda asutusi, ettevõtteid, keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise ja muid nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid. Eelnõuga lubatavad meetmed võivad riivata isikute põhiõigusi, sealhulgas õigust tegeleda ettevõtlusega. Põhiseaduse lubab põhiõiguste riiveid nakkushaiguse leviku peatamiseks. Eelnõu tekstis on meetmete rakendamiseks kehtestatud vältimatu vajaduse nõue, mis kohustab meetmete rakendajat kaalutlema ning kasutama neid meetmeid pigem viimase, mitte esimese abinõuna. Eelnõu sõnastust tagab, et kasutusele võetud meetmed on seotud legitiimse eesmärgiga ja riive on proportsionaalne.”
Täpselt sama põhimõtet kinnitavad ka Ülle Madise ja Olari Koppel oma kirjutises “Õigusriik pandeemia ajal”: “Õigusriigis kehtib ka põhimõte, et piiranguga tekitatud kahju ei tohi ületada selle meetmega loodetavat ja saadavat kasu. Näiteks ei luba põhiseadus piirata intensiivselt majandus- ja ettevõtlusvabadust, kui piirangu mõju nakkuse levikule on väike või kui piirangule on olemas vähem piirav alternatiiv. Teisisõnu: kui nakkuse levimiseks vajalikke kontakte saab tõhusalt vältida näiteks aiapoes ostjaid või teatris publikut hajutades, siis tuleb põhiseaduspäraseks pidada otsust lubada poodi vähem inimesi või müüa teatrisse vähem pileteid, mitte aga aiapoe või teatrimaja sulgemist.”
Alates 1. novembrist 2021 kehtestas valitsus avalikes siseruumides liikumispiirangu ajavahemikus 23.00–06.00. 25. oktoobri 2021. a terviseameti COVID-19 ülevaate kohaselt said teadaolevalt nakatumispaigaga juhtudest huvitegevuse ja meelelahutusüritustel jm nakkuse 1,0% inimesi. Sealhulgas on oluline märkida, et meelelahutuskohad pidasid sel ajal väga selgelt kinni erinevate tõendite kontrollimisest. Tartusse oli selleks lausa loodud ka spetsiaalne testimiskoht, et isikud saaksid ennast enne meelelahutusasutusse sisenemist kontrollida.
Olgugi, et vabariigi valitsus muutis aastavahetuseks liikumispiirangut, siis oma olemuselt ei ole kehtestatud liikumispiirang proportsionaalne. Piirangule on kahtlemata olemas vähem piirav alternatiiv. Kehtestatud meede on selgelt vastuolus seaduses kehtestatud vältimatu vajaduse nõudega, mis kohustab meetmete rakendajat kaalutlema ning kasutama teatud meetmeid pigem viimase, mitte esimese abinõuna. Vabariigi valitsus on teinud ebaproportsionaalse ning kaalutlemata otsuse ja on erilubasid PÖFFile ning "Eesti otsib superstaari" saatele andes kohelnud ettevõtjaid ebavõrdselt.
Vaadates toimuvat, siis NETS on andnud põhjendamatu aluse isikute põhiõiguste riiveks ja vajab ülevaatamist põhiseaduslikkuse järelvalve korras õiguskantsleri poolt.
Lõpetuseks, Reformierakond on nende aastate jooksul käitunud täielikult silmakirjalikult. Piirangutest kubiseva eelnõu menetlemisel räägiti ühte juttu ja valitsedes käitutakse täpselt samamoodi nagu eelmine valitsus. NETS-i uut eelnõud ei ole aga kuskilt märgata.