- 2025. aasta Tartu linna eelarve maht on 314 miljonit eurot ja aasta lõpuks on laene 181 miljonit eurot. Intressiks kulub sel aastal ligikaudu seitse miljonit eurot.
- Uues koalitsioonilepingus ei olnud kohaliku omavalitsuse (finants)autonoomiale pühendatud ühtegi rida.
- Lõuna-Eesti suurima linna juht ja peaministripartei juhatuse liige Urmas Klaas saab tahtmise korral mõjutada ka olulisi protsesse riigis.
Hea meel on tõdeda, et kohaliku omavalitsuse tulubaasi ja finantsautonoomia küsimused on olulised ka erakonnale Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid. Maksutulu küsimus on tõesti vabaduse küsimus ja vaba Tartu on kohe kindlasti parem. Kuid kas seda mõistab ka riigis ja Tartu linnas liidriohje omav erakond?
13. märtsil esitasin volikogu istungil vabaerakondlasena linnavalitsusele arupärimise Tartu linna tulubaasi suurendamise kohta. Soovisin teada, mida linnavõim on tulubaasi suurendamiseks teinud ja milliseid seadusi peab nende arvates riigikogu poolt muutma, et suurendada kohaliku omavalitsuse finantsautonoomiat.
Vastus oli kantseliitlik, kuid silma jäi kaks asja. Üks Tartu linna ettepanek Eesti Linnade ja Valdade Liidule sisaldas netovõlakoormuse erandi pikendamist kuni 2032.aastani või püsivaks muutmist. Kui 2025. a linna eelarve maht on 314 miljonit eurot, siis aasta lõpuks on laene 181 miljonit eurot. Linna võlakoormus on juba suur ja erandi pikendamine pikemas vaates ei lahenda põhiprobleemi. Teise asjana tõdeti, et maamaks tuluallikana ei kata tekkinud vajadusi.
Püsivat ja uuenduslikku lahendust linna tulubaasi tõstmiseks linnapea vastusest arupärimisele kahjuks ei olnud võimalik leida. Mõistan, et linna võimalused iseseisvalt tulusid olulisel määral suurendada on aga piiratud ning need piirangud tulenevad eelkõige riigi poolt kehtestatud õigusaktidest.
Lahendusi ei pakkunud välja ka hiljuti sõlmitud koalitsioonileping. Kohaliku omavalitsuse (finanst)autonoomiale ei olnud pühendatud ühtegi rida. Lepingus märgiti ära, et tõstetakse kohalike omavalitsuste võimekust ja ühe lahendustena pakuti välja muuta kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise reeglid paindlikumaks, vähendada bürokraatiat ja laiendada laenamisvõimalusi. Sellest lepingu punktist võib välja lugeda, et kohaliku omavalitsuse laenuralli jätkub.
Üks on selge, vallad ja linnad jäävad endiselt keskvalitsuse ripatsiteks. Kui kohalik omavalitsus tahab midagi suuremat ära teha, siis ainus võimalus on kaasata laenuraha. Kuid võetud laenukohustuste eest on vaja tasuda intressi ja Tartu linnas kulub sel aastal selleks ligikaudu seitse miljonit eurot. Mõelge nüüd natuke, mida selle intressisumma eest saaks Tartus ära teha?!
Lõpetuseks. Lõuna-Eesti suurima linna juht ja peaministripartei juhatuse liige Urmas Klaas saab tahtmise korral kaudselt mõjutada ka olulisi protsesse riigis, sealhulgas kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia küsimusi. Seega ootaks linnapealt enamat, kui riigi vastu kohtus käimist.
Kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia küsimus on ülimalt oluline ja vabaerakondlased on debatiks valmis. Kas ka Tartu linnapea?