Poliitiline konkurents on Eestis riigileival olevate erakondade poole kaldu

Euroopa Liidu määrus suurendab poliitilist ebavõrdsust.
Väidetavalt tõusevad seetõttu poliitreklaami hinnad kuni 20 protsenti.
Kui Euroopa Liidu määrus mõjutab poliitilist konkurentsi Eestis, siis on vaja sellele ka reageerida.
Määruse valguses on vaja kiiremas korras astuda riigi siseselt kolm sammu.

10.oktoobril jõustuva “Reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (EL määruse rakendamine, poliitreklaami läbipaistvus)” eesmärk võib olla mõistetav, kuid toob kaasa erinevatele osapooltele liiga palju kohustusi. Väidetavalt tõusevad seetõttu poliitreklaami hinnad kuni 20 protsenti.

Meediamaastik on põgusalt määrust kajastanud, kuid seda pigem liigse bürokraatia ja suurte trahvide seisukohast. Lisaks sellele suurendab määrus ka poliitilist ebavõrdsust.

Määrust rakendava seaduseelnõu seletuskirjas on selgelt öeldud, et reklaamihinna kallinemise tagajärjel võib tekkida oht, et poliitreklaam muutub rahaliselt kättesaamatumaks väiksematele poliitikas osalejatele ja üksikkandidaatidele. Proportsionaalselt enam puudutavad määruse nõuded kohalikel valimistel kandideerijaid, kuna seal on valimiskampaaniad rohkem indiviidipõhised ja tihti kandideeritakse valimisliitude nimekirjas.

Määrusega ei muudeta poliitkampaaniate korraldamist ja rahastamist reguleerivaid norme. Kuid arvestades Eesti riigis erakondade jaoks kehtivaid rahastamise põhimõtteid ja valimiste korraldust, muutub olukord määruses sisalduvate nõuete tõttu väiksemate organisatsioonide jaoks veelgi ebavõrdsemaks. Suurema võrdsuse tagamisele on aga juba aastaid tähelepanu juhtinud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE).

Üldjuhul tulevad erakonnad valijale kosja maksumaksja rahaga, mis neile riigieelarve eraldistena antakse. Haljal oksal olevate erakondade jaoks hinnatõus suuri probleeme ei tekita. Küll aga väiksemate erakondade jaoks teeb valimisreklaami hinnatõus ja suurenev bürokraatia olukorra veelgi keerulisemaks.

Samuti levivad juba kuuldused, et Google võibolla üleüldse loobub poliitreklaamide edastamisest Euroopa Liidus. Samaga võib vastata ka Facebook. Kui väiksemad erakonnad rahanappuses kasutavad sotsiaalmeedia abi, siis nüüd võib juhtuda niimoodi, et see võimalus kaob üleüldse ära.

Poliitiline konkurents on Eestis ebaõiglane ja tugevalt riigi rahastusel olevate erakondade poole kaldu. Vabaerakond Aru Pähe demokraatia valvurina aga leiab, et Euroopa Liidu määruse valguses on vaja kiiremas korras astuda riigi siseselt kolm sammu.

Esiteks peab kõigile nimekirjadele, olenemata suurusest tagama võrdsed võimalused oma poliitiliste seisukohtade edastamiseks valimiste eelselt Eesti Rahvusringhäälingus. Teiseks on vaja muuta Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel organisatsioonidele määratud kautsjoni tasumise korda. Kautsjoni suurus peab olema proportsioonis erakonnale antava riigi toetusega. Mida suurem toetus, seda suurem kautsjon. Ja kolmandaks on vaja langetada valimiskünnist.

Demokraatia ega riik ei saa kunagi valmis ja on pidevas arengus. Kui Euroopa Liidu määrus mõjutab poliitilist konkurentsi Eestis, siis on vaja sellele ka reageerida. Kahjuks on siiani olnud ainukeseks reaktsiooniks valitsejate erapooletu seisukoht määruse suhtes. Koalitsioonilepingust ei leia ammugi ühtegi punkti demokraatia edasi arendamise kohta Eestis.