- Uus koalitsioonileping on üldsõnaline ja me ei tea, mis juhtuma hakkab.
- Reformierakond on ülereguleerimise eest vastutav.
- Koalitsioonilepe ei
andnud vastust küsimusele, kuidas arendatakse Eestis edasi
demokraatiat.
- Uue valitsuse moodustamine ei vasta poliitilistele tavadele.
Uus koalitsioonileping on üldsõnaline ja enne täpsemate plaanide selgumist ei tea mitte keegi, mis reaalselt juhtuma hakkab. Aluslepingust leiab siiski nii mõndagi tähelepanuväärset.
Kaitsekulude suurendamisele viie protsendini SKTst ja Eesti kõikide sõjaliste võimete tugevdamise plaanile kirjutavad tõenäoliselt kõik alla. Elanikkonnakaitse koolitusel saab palju kasulikku teavet. Oskus õigel ajal varjuda ja ohuolukorras õigesti käituda on oluline, kuid tartlaste jaoks on veel tähtsam, et õhuruum oleks kaitstud. Kui nüüd saaksime selle laskemoona ka tellitud.
Kohaliku omavalitsuse tulubaasi suurendavad sammud on õiged ja majanduskasvu stimuleerimiseks kohaliku kasu instrumendi loomine on hea mõte. Aitab kaasa levinud hoiaku «ainult mitte minu tagaaeda» muutmisele.
Euroopa Liidu õiguse Eestile sobivaimal moel ülevõtmist ja ettepanekute tegemist Euroopas sobimatute normide muutmiseks kiidan igati heaks. Kuid Eesti võeti Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal ja 21 aasta jooksul juhtis riiki valdavalt Reformierakond, on seega ka ülereguleerimise eest vastutav.
Kuidas hakatakse riigi kulusid kärpima? Paari ameti omavahel sidumine ja mõne riigiettevõtte müük ei lahenda probleeme. Riigi kulude lahti indekseerimine on kahtlemata oluline küsimus. 1. aprillist suurenevad järjekordselt kõrgemate riigiteenijate palgad. Äkki annaks eeskuju ja alustataks kõrgemate riigiteenijate palkade muutmisega?
Koalitsioonilepe ei andnud vastust küsimusele, kuidas arendatakse Eestis edasi demokraatiat. Vabaerakondlasena rõhutan, et eelkõige tähendab see poliitilise konkurentsi suuremat avamist: riigikogu valimistel üleriigiliste valimisnimekirjade avatuks muutmist, poliitikute kahel toolil istumise lõpetamist, erakondade rahastamise muutmist, esimest korda kandideerivatel erakondadel kautsjoni kaotamist jne. Paljuski kattub väljapakutu ka OECD ettepanekutega.
Demokraatia arengu asemel on toimunud taandareng. Uue valitsuse moodustamise viis ei vasta demokraatlikele tavadele. Põhiseaduse üks autoritest Jüri Adams juhtis tähelepanu, et uue valitsuse moodustamine peaministri tagasiastumiseta ei ole kooskõlas põhiseadusega. Peab taas tõdema, et demokraatia areng teeb Eestis vähikäiku.