Miks me ei kasuta pakutud võimalusi?
Sel aastal on Eestis ilmavalgust näinud kaks huvitavat analüüsi, millest üks on arenguseire keskuse koostatud «Eesti majanduse arengut toetavate ettepanekute analüüs» ja teine konkurentsivõime eksperdikogu raport «Eesti majanduse olukord ja väljavaated».
Teeme Tartu suuremaks
Väike puust linnake on olemuselt mitu korda suurem, kui rahvaarv seda näitab. Tartu ülikool ja Eesti Rahva Muuseum on kui linna visiitkaardid. Samuti on Tartu ka Lõuna-Eesti tõmbekeskus, kus käiakse koolis, tööl ja igapäevaseid oste tegemas. Nõnda kõnetab linnavõimu tegevus tunduvalt rohkem inimesi kui ainult kohalikke elanikke.
Rail Baltic – tahtsime parimat, aga välja tuli nagu tavaliselt
Sõnastan valimiste uue teema: riiklikud suurinvesteeringud. On aeg üle vaadata kõik investeeringutega seonduv. On aeg ka riigikogus tehtud otsus Rail Balticu suhtes läbi vaadata.
Valitsuse viis asju ajada tekitab kõhedust
Õhus on riigikogu valimiste hõngu. Erakondade valimislubadused tähendavad tulevikus riigieelarvele suurt survet. Kõikidel lubajatel on üks suur viga. Pole ära näidatud viisi, kuidas ja kust kallite ja veelgi kallimate lubaduste elluviimiseks raha leida.
Kes reguleerib tegelikult Eesti riiki üle?
Eestis
vastutab õigusloome eest riigikogu (ja valitsus), õigus- ja kriminaalpoliitikat
kavandab ja viib ellu justiitsministeerium eesotsas Urmas Reinsaluga. Ent
paistab, et osapoolte töös on puudujääke, sest miks muidu juhtis õiguskantsler
Ülle Madise oma aastakokkuvõttes tähelepanu asjaolule, et inimesed jäävad
häguse mõttega seaduste ja ametitekstide lahtimõtestamisel hätta.