Tartu linnavolikogu moodustas 17. veebruaril ajutise põhimääruskomisjoni, valis esimehe ja aseesimehe ning määras komisjoni liikmed. Põhjusi oli mitu. EKRE esitas menetlusse eelnõu rahvaküsitluste korrast ja märkis põhimääruskomisjoni kokkukutsumise vajadust. Kuid teine põhjus, kuidas linnavõim on aastaid kontrollinud iseennast, on huvitavam.

Tartu linnavolikogus komisjonide liikmete jaotuse määramine tekitas opositsioonis nõutust, sest esindatus on ebaproportsionaalne võrreldes valimistulemusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ehk KOKS ütleb, et komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Mõneti on see seadusesäte aga liiga ebamäärane. Teema ise pole uus.

Kandideerin Eesti 200 nimekirjas Tartu linnavolikokku. Kolm põhiteemat, mille eest seisan on taskukohane lasteaia kohatasu, kaasamine ja linnaruumi planeerimine.

Kaire Uuseni artikkel pealkirjaga “Vajame poliitikasse uusi inimesi” juhtis tähelepanu õigetele asjadele. Rahulolematus on ühiskonda jäänud jääkeldri ajastust alates. Poliitikas toimuv vastandumine, teerullipoliitika ja korruptsioon on inimesed võõrandanud võimust.

Tartu lähistele plaanitud tselluloositehase eriplaneeringu lõpetama asumise sammu võib muidugi kiita, kuid seda ei tehtud vabatahtlikult. Peaminister Jüri Ratas kaitses veel kaks kuud tagasi innukalt eriplaneeringut vastates Vabaerakonna arupärimisele. Polnud vähimatki märki, et toimuks mingi muudatus.