Tartu linnavolikogu moodustas 17. veebruaril ajutise põhimääruskomisjoni, valis esimehe ja aseesimehe ning määras komisjoni liikmed. Põhjusi oli mitu. EKRE esitas menetlusse eelnõu rahvaküsitluste korrast ja märkis põhimääruskomisjoni kokkukutsumise vajadust. Kuid teine põhjus, kuidas linnavõim on aastaid kontrollinud iseennast, on huvitavam.
Seaduse kohaselt tagab volikogu sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise kohalikus omavalitsuses. Siseauditeerimise üldine töökorraldus on vaja aga ette näha linna põhimääruses. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ehk KOKSi järgi esitab linnapea siseaudiitori kandidaadi heakskiitmiseks linnavalitsusele, kes esitab selle volikogule, et saada ametisse nimetamiseks nõusolek. Siseaudiitor koostab eelarveaastaks tegevusplaani, mille linnavalitsus kiidab heaks ja esitab volikogule kinnitamiseks. Volikogu kuulab ära revisjonikomisjoni seisukoha ja kinnitab siseaudiitori tegevusplaani linnaeelarve vastuvõtmise päevaks. Oluline on, et neid seaduse tingimusi täites on volikogu kaasatud.
Tartus on küll siseaudiitor ja sisekontrolli osakond, kuid siseauditeerimise üldist töökorraldust ei ole ära märgitud linna põhimääruses.
Tartu põhimääruse kohaselt kinnitatakse komisjoni koosseis komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel erakondade ja valimisliitude ettepanekute alusel, arvestades esindajate osakaalu volikogus. Erakondade ja valimisliitude esitatud kandidaatidest ning komisjoni koosseisust vähemalt pooled peavad olema volikogu liikmed.
Põhimääruskomisjoni moodustamisel otsustas volikogu eestseisus, et nii tähtsas asjas võivad liikmeteks olla ainult volinikud ning «traditsioonile» viidates kaks linnavalitsuse ametnikku ja volikogu ametnik. Seadus ei keela ametnikke kaasata, ent kui selles komisjonis hakatakse arutama põhimääruse seda osa, mis puudutab linnavõimu auditeerimist ja revisjoniga seotud küsimusi, siis on nende kuulumine komisjoni koosseisu enamgi kui küsitav.
Linna põhimääruse kohaselt võib komisjoni koosolekust sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liige ja linnasekretär. Selleks ei pea olema komisjoni liige. Loodan, et komisjoni töösse kaasataks külalistena riigikontrolli ja õiguskantsleri esindajad, et oleksime auditeerimises ning kaasamises teenäitajad teistele omavalitsustele.
Komisjonide moodustamine on tekitanud volikogus üksjagu kirgi. Lausejupp «arvestades esindajate osakaalu» tekitab segadust.
Praegu jagunevad 117 alaliste komisjonide liiget Reformierakonna, EKRE, Eesti 200, Isamaa, sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna vahel vastavalt 47, 16, 16, 15, 15 ja 8. Kui jagada proportsionaalselt volikogus esindatusega, peaks jaotus olema 45, 19, 19, 12, 12 ja 10.
Koalitsioonierakonnad on kohti juurde saanud, aga opositsioonierakonnad neid kaotanud.
Tartu võiks olla kaasavam.