Eestis on demokraatia kriis
- Poliitikud on juba üle kümne aasta võõrandunud valijaist.
- Erakondlikud toiduahelad on veninud hästi pikaks.
- Arvamusliidrid on asunud rääkima vaikivast ajastust.
- Aeg on asuda muutma valimissüsteemi.
Demokraatia areng teeb Eestis vähikäiku
- Uus koalitsioonileping on üldsõnaline ja me ei tea, mis juhtuma hakkab.
- Reformierakond on ülereguleerimise eest vastutav.
- Koalitsioonilepe ei
andnud vastust küsimusele, kuidas arendatakse Eestis edasi
demokraatiat.
- Uue valitsuse moodustamine ei vasta poliitilistele tavadele.
Demokraatia areng või stagnatsioon
- Koalitsioonileping ei andnud vastust küsimusele, kuidas
planeeritakse tõsta Eesti konkurentsivõimet.
- Lepingus
ei ole juttu ühestki suurest muutusest, mis arendaks Eestis edasi
liberaalset demokraatiat.
- Muudatused aitaksid kaasa
demokraatia arengule ning erinevate põhimõtete ja väärtuste
jõudmisele otsustusruumi.
Saadik on oma otsustes vaba
- Vabadus tähendab vastutust
- Koalitsioonileping ei ole püha lehm, mis välistab isemõtlemise
- Poliitiline konkurents vajab avamist
Miks me ei räägi demokraatia arengust?
Erakondade valimisprogrammid on demokraatia arendamise asjus ikka üsna kidakeelsed. Mingis mõttes ka mõistetav, sest vanadele erakondadele on niimoodi mugav ja muutused võivad kõigutada nende positsioone. Küll aga on poliitiline kultuur seetõttu juba allakäigutrepil.