Igaühel on õigus privaatsusele ja oma isikuandmete kaitsele. Me elame digitaliseeruvas maailmas, kus isikuandmete kaitse on muutumas inimeste jaoks järjest olulisemaks. Kuipalju infot ja millistel eesmärkidel meie kohta tegelikult kogutakse? Kuidas seda infot kasutatakse ja säilitatakse? Samuti on õigustatud küsimus, et millistel õiguslikel alustel neid toiminguid läbi viiakse. Kas oleme andnud nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks, on see tingitud tehingu sõlmimisest või on mingi muu kolmas alus? Isikuandmete kaitse määrus annab vastused kõikidele nendele küsimustele, kuidas peavad erinevad asutused andmeid töötlema.
Näited elust enesest
Hotellis registreerimisel sõlmite ettevõttega lepingu ja selleks on vaja isikuandmeid. Kas olete mõelnud, kuidas ja millistel eesmärkidel neid andmeid menetletakse? Tegelikult samaaegselt lepingu sõlmimisega hotellitoa kasutamiseks peab teenuse osutaja tutvusama teile ka oma privaatsuspoliitikat ehk kuidas ja millistel eesmärkidel nad teie isikuandmeid töötlevad.
Võtame kasvõi internetilehekülgedel levivad “küpsised”, mis nõuavad teie nõusolekut. Kas teadsite, et nad ei tohi takistada teie tegevust nende lehekülgedel kui te nõusolekut ei anna?! Internetis on käimas suur reklaamiäri ja hea müügi nimel kiputakse tegema mööndusi isikuandmete kaitse arvelt. Oluline on märkida, et ettevõtte poolt isikuandmete töötlemine annab ka ühtlasi hinnangu tema usaldusväärsusele.
Eesti riik kogub teie isikuandmeid rohkem, kui on lubatud
Seadus kohustab sideteenuse osutajaid ühe aasta ulatuses säilitama kõigi kasutajate sideandmeid. Eesti on elektroonilise side andmete kogumisel läinud raskete kuritegudega võitlemisest kaugemale ja kogub andmeid massiliselt ka teiste rikkumiste tõendamiseks. Neid sideandmeid kasutatakse Eestis näiteks väärtegude menetlemisel, maksudega seotud süüteomenetluses ja tavaliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamiseks. Kas pole mitte hirmuäratav?
Endine Euroopa Kohtu kohtunik Uno Lõhmus on öelnud järgmist: “Eesti seadusandja pole kehtetuks tunnistatud direktiivi alusel vastuvõetud seadusesätetes muudatusi teinud. Seega saab tänase päeva seisuga öelda, et Eesti õigus ei vasta neile põhimõtetele, millised sõnastas Euroopa Kohus.”.
Advokaadibüroo Sorainen jurist Kätlin Sehver ja Tartu ülikooli Euroopa õiguse dotsent ja vandeadvokaat Carri Ginter on ka juhtinud tähelepanu asjaolule, et elektroonilise side seadus on vastuolus Euroopa kohtu otsusega, mille kohaselt andmete lauskogumine rikub inimeste põhiõigusi.
Suur Vend toimetab
Eesti riigis on digitaalsete andmete kogumine suuremahuline. Valitseb reaalne oht, et kõik ideed, mida nendega peale hakata, ei ole alati õiguslikust aspektist piisavalt läbi kaalutud. Täitevvõim otsib järjest rohkem võimalusi, kuidas ronida meie ellu. Näiteks Maksu- ja Tolliameti, Tööinspektsiooni ja politsei kava panna igale suuremale ehitusplatsile kohustus registreerida kõigil platsil käijate nimed ja tööl viibimise aeg ning saata see riiklikku andmebaasi, on kõige ehedam näide, kus pakutud lahendus võib minna isikuandmete kaitse määrusega vastuollu. Kas järgmise sammuna peavad kõik tööandjad saatma oma töötajate liikumise riiklikku andmebaasi? Sellises mahus isikuandmete kogumine on lausa “muljetavaldav”. Kirjanik George Orwelli märgitud Suur Vend toimetab Eestis ikka täie hooga.
Käesoleval Riigikogu koosseisul on aeg parandada tehtud vead ja muuta seadusi ning lõpetada inimeste järel nuhkimine. Kui meie valitud rahvaesindajad seda ei mõista, siis on väga suur roll siin täita õiguskantsleril.
Lõpetuseks, Eestis on isikuandmete kaitse järelvalveasutuseks Andmekaitse Inspektsioon (AKI). Tutvuge nende koduleheküljel asuva informatsiooniga ja seiske oma õiguste eest.