- Elaksime nagu kuskil banaanivabariigis, kus teatud ühingutele on kõik lubatud.
- Juba KOVi valimistel tuleb Keskerakond maksumaksja rahaga valijale kosja.
- Tegelema peame ennetamise, mitte tagajärgedega
Riigikohus jättis 7. veebruaril oma otsusega jõusse Tallinna ringkonnakohtu eelmise aasta märtsis tehtud otsuse, mille järgi mõisteti Keskerakond, endine peasekretär Mihhail Korb ja ärimees Hillar Teder süüdi mõjuvõimuga kauplemises. Kurb, aga tõsi, kuid on tegemist juba kolmanda korraga, kui Keskerakond kriminaalkorras süüdi mõistetakse.
Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Kuidas on aastal 2025 võimalik, et korduvalt süüdimõistetud erakond endiselt eksisteerib, osaleb valimistel ja kasutab selleks riigieelarvest saadud eraldisi ehk maksumaksja raha. Elaksime nagu kuskil banaanivabariigis, kus teatud ühingutele on kõik lubatud. Kuid millist eeskuju kogu ühiskonnale ehk eestlastele sellega antakse?!
Valijal on lühike mälu ja juba kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel tuleb Keskerakond maksumaksja rahaga valijale kosja ning pole välistatud, et osutub siin ja seal ka valituks.
Koalitsioonierakonnad leppisid küll erakond Eesti 200 eestvedamisel omavahel kokku plaanis piirata kriminaalkorras karistatud erakondade riiklikku rahastamist. Tegemist on sammuga väga õiges suunas, kuid teadagi ei ole seadusel tagasiulatuvat võimu ja erakond saab rahulikult edasi toimetada. Vähe sellest, miljon eurot trahvi maksab Keskerakond ka kinni maksumaksja raha eest. Kas tõesti on ühes demokraatlikus riigis need lahendused õiged ja õiglased?
21. märtsil 2023. aastal edastasin riigikogule 1212 allkirjaga kollektiivse pöördumise «Korruptsioonikuritegude eest peab erakonda karistama sundlõpetamisega». Loomulikult ei ole erakonna sundlõpetamine lihtne toiming ja nende õiguslike aluste väljatöötamine, et need oleksid ka põhiseadusega kooskõlas, võib osutuda ülimalt keeruliseks ülesandeks. Kuid kollektiivse pöördumise esitamisega sai tähelepanu juhitud siiski väga olulisele teemale. Mis on aga veel olulisem, petitsiooni üle arutleti põhiseaduskomisjonis kaks korda ja viimatisel avalikul koosolekul osalesid oma ala asjatundjad. Sealt saadud sisend aga saadeti justiitsministeeriumile, mis on välja töötamas erakonnaseaduse muudatusi. Kui kaugele on justiitsministeerium tänaseks päevaks oma aruteludega jõudnud, ei ole kollektiivse pöördumise algatajale kahjuks teada.
Täna on kätte jõudnud ajalooline hetk, kus erakonnaseaduse muutmise eelnõult peab tolmu maha pühkima ja avama suurema debati erakondasid puudutavate mängureeglite muutmiseks. Tegelema peame ennetamise, mitte tagajärgedega. Lõpptulemusena peavad sündima sellised lahendused, mille eesmärgiks on luua reeglid, mis annavad erakondade maastikul võimaluse loomulikuks enesepuhastuseks. Mida see tähendab? Eelkõige tähendab see poliitilise konkurentsi suuremat avamist. Näiteks langetame valimiskünnist, muudame riigikogu valimistel üleriigilised valimisnimekirjad avatuks, lõpetame poliitikute kahel toolil istumise, muudame erakondade rahastamist ja kaotame esimest korda kandideerivate erakondade jaoks kautsjoni.
Mõistan, et vanad erakonnad ei taha midagi kuulda reeglite muutmisest. Kuidas sa ikka saed oksa, millel istud. Teisalt on just õige hetk saata ühiskonnale oluline signaal ja parandada erakondade mainet tervikuna. Tooge eelnõu riigikogu saali ja alustame avaliku diskussiooniga.